Reisikiri: Austraalia – elu ägedaim seiklus down under

Pilt: Twelve Apostles, Great Ocean Road, erakogu

Kaugel lõunapoolkeral asuv Austraalia on ühtepidi tuttav ja ka tundmatu maa. See maailma vanim, kuivem ja tasasem manner on pindalalt sama suur kui terve Mandri-Euroopa kokku. Austraalia on rikas eriilmeliste maastike poolest – kuivad kõnnumaa alad, punaliiva kõrbed, lumiste tippudega mäed, vihmametsad, Suure Veelahkmeaheliku kõrged platood, korallrahud ja valge liivarannaga lahesopid, pakkudes kõike, mida üks seikleja hing võiks soovida. Siinses eraldatuses on 40 miljoni aasta jooksul tekkinud ka hulganisti omapäraseid ja avastamist väärt taime- ja loomaliike.

Oma Austraalia elu kogemust jagas meile sel korral Maarja-Eeva Mändmets (Austraalias Maria), kes vahetas turvalise ärinõustaja kontoritöö rahvusvahelises ettevõttes KPMG-s väljakutsuva farmitöölise elu vastu ning on nüüdseks pea kaks aastat Austraalias elanud-töötanud ja mööda riiki kümneid tuhandeid kilomeetreid reisinud.

Mis iseloomustab kõige ehedamalt keskmist austraallast ja mida kasulikku sellelt rahvalt õppinud oled?

Austraallased on loomult väga sõbralikud, avatud ja abivalmid. Nad räägivad kõigiga ja kõigest, sealhulgas tavalistest tabuteemadest nagu poliitika ja religioon, mistõttu pidin isegi oma seltskondliku vestluse oskust kiirelt parandama ning “koorikust” välja tulema. Neil on veidi vimkaga huumorisoon, mida nad ise nimetavad kui “taking a piss” ja mis seisneb peamiselt üksteise kallal lõbusas aasimises. Austraallased võtavad elu rahulikult ning tunnevad rõõmu lihtsatest asjadest nagu mõnusast päevast rannas või grilliõhtust pere ja sõprade seltsis. Tahan loota, et tänu neile oskan ka ise rohkem hetkes olla ja just pisiasjadest rõõmu tunda.

Soovitused enne Austraaliasse minekut, mida oleks hea teada?

Enne siia reisima tulekut oleks kasulik natuke Google Maps´is mängida ning uurida vahemaid erinevate suuremate vaatamisväärsuste vahel. Me eurooplastena oleme harjunud, et paarisaja kilomeetri sisse mahub mitu kultuuripärandina registreeritud linna, erinevat rahvust ja keelt. Siin võid sõita (vasakul pool!) pea tuhat kilomeetrit maha enne, kui midagi peale tühja tasandiku või kõrbe näed. Lisaks tasub kaasa pakkida ka mõni soojem hilp, sest päevaste temperatuurikõikumiste tõttu tundub +4 kraadi külmem, kui meie -10. Eestlastena oleme harjunud, et levi on igal pool ning internet on meile kui teine õhk; siin riigis hakkad seda aga luksuseks pidama. Rahast rääkides: palka ja üüri makstakse siin kord nädalas ning sularaha on väikeste ettevõtete seas endiselt eelistatud maksevahend.

Pilt: Karijini, erakogu

Austraalia loodus on metsik ja levinud arvamuse järgi erinevaid ohtusid täis, kuivõrd peab ettevaatlik olema ja millega tuleks arvestada?

Jah, kohalikud jagavad seda maad mitmete mürgiste ämblike ja madudega, lisaks vees varitsevad olendid nagu haid, krokodillid, meduusid jne. Kui kaasmaalaste seas on see põhiasi, millega kõiki siia reisima või elama tulevaid inimesi hirmutada, siis tegelikkuses pole asi üldse nii hull. Ma leian, et nendest ohtudest peaks kindlasti teadlik olema, kuid elamist need otseselt ei häiri. Olen oma kahe aasta jooksul näinud vaid paari madu ning hulganisti mitte-mürgiseid ämblikke. Küll aga olen rohkem teadlikuks saanud inimese väiksusest ja jõuetusest erinevate loodusjõudude ees nagu tormid, orkaanid, suured ookeanilained, põud, kuumus ja lõputuna näivad vihmasajud. Üks kõige tõenäolisem oht on aga auto ette hüppav känguru, mistõttu tasuks vältida hämaral ja pimedal ajal ringi sõitmist.

Kas on mingeid veidraid uskumusi, mida oleks hea külalisel teada?

Uusi tulijaid hirmutatakse drop bear´ide ehk lihasööjate koaaladega, kes puude otsast inimestele kaela viskuvad, mis on loomulikult mõeldud külaliste narritamiseks ning tegelikult on koaalad taimetoidulised ja äärmiselt rahumeelsed.

Millist põnevat kohalikku rooga soovitad kindlasti proovida?

Austraalia köök on üks suur kompott sisserännanud inimeste päritolumaade toitudest. Üldiselt ollakse väga suured lihasööjad, peamiselt siis veise- ja lambaliha näol, kuid kes midagi eksootilisemat soovib, siis ka känguru- ja krokodilliliha on saadaval. Austraaliale kõige iseloomulikumad toidud ja toiduained on lihapirukas ketšupiga, Pavlova kook ja Vegemite pärmimääre (mulle isiklikult meeldib seda süüa näkileiva ja juustuga). Burgerit tellides ei tasu imestada, kui sinna magusat marineeritud peeti vahele on sokutatud.

Millised on sinu lemmik sihtkohad linnades ja maal?

Kuigi Austraalia on sama suur kui Euroopa ning mõne üksiku lemmikpaiga väljatoomine on raske, siis kõige-kõige lemmikumaks pean Karijini rahvusparki. Seal on hulgaliselt kividel ja kaljude vahel looklevaid matkaradu, koskesid ning veesilmasid, kuhu end sisse kasta. Paljudel on kindlasti küsimus, kas Uluru (kuulus punane kivi ehk Ayers rock) juurde minek on seda väärt, isiklikult soovitan soojalt! Pärismaalaste jaoks püha koht Uluru ning sellest kiviviske kaugusel asuv Kata Tjuta on uskumatult võimsad ning pakuvad ka mitmeid mõnusaid matkaradu. Neile, keda huvitab aborigeenide eluolu ja pärimus, siis sealt saab päris hea pildi ette. Esiletoomist väärivad ka Whaler´s Way ja Cape Le Grand rahvuspark, mis mõlemad lummavad oma kaunite rannasoppidega. Veel soovitaksin Port Arthuri asundust Tasmaanias, mis lisaks arhitektuurilise silmailu pakkumisele selgitab põhjalikult lahti Austraalia vangidega koloniseerimise ajaloo. Pealinnadest meeldis mulle enim Darwin – piisavalt suur, et inimeste sekka ära kaduda ning (öö)melu nautida, kuid piisavalt väike, et ummikutes istumisest ära ei väsiks. Adelaide üllatas oma selle riigi mõistes vanaaegse arhitektuuriga ning Melbourne kunstimeelsusega. Väiksematest linnadest sümpatiseerisid Port Douglas (aasiapärased kuurortid), Surfers Paradise (kontrast pilvelõhkujate ja ranna vahel), Armidale (põhjamaade hingus), Bendigo (viktoriaanlik arhitektuur), Port Lincoln (mereannid), Esperance (imeilusad rannad) ja Broome (Austraalia suvepealinn).

Pilt: Uluru, erakogu

Austraalia on tuntud suurte mastaapide poolest, mis on populaarseim viis riigi avastamiseks?

Siin maal sai mõiste “ümber nurga” minu jaoks hoopis teise tähenduse. Näiteks täiesti tavaline on suuremasse poodi minekuks sõita 100 km kaugusele. Kuna ühistransport väljaspool suurlinnu on kesine ning majutus kallis, siis soovitaksin rentida auto, kus saab sees magada; soovituslikult neliveolise masina katusetelgiga. Ise olen siin valdavalt reisinud elamiskõlbulikuks tehtud väikebussiga, kuid mõnes kohas jäi neliveo puudumise tõttu käimata. Kes aga omal käel avastamist ning “valel poolel” sõitmist pelgab, saab peamiste vaatamisväärsuste juures käidud ka lennukite ja korraldatud ringsõitude abiga. Kohalike pensioniealiste paaride seas on populaarne paariks aastaks või pikemalt oma maja nö selga võtta ja karavaniga mööda riiki ringi vurada, neid kutsutakse sellisest eluviisist tulenevalt hallideks nomaadideks (grey nomads).

Pilt: Tähistaevas, erakogu

Mis on sinu Austraalia top 3 elamused?

Siinne tähistaevas on ikka hoopis midagi muud kui meil Eestis, mistõttu imestan ja imetlen seda ikka ja jälle, kui pilgu öisesse tähistaevasse pööran. Eriti kihvt oli Mataranka soojaveeallikates ligunedes palmide vahelt tähti piiluda. Teine vahva elamus oli jalgrattaga ümber Uluru sõitmine ja kolmandana kerkib mälusoppidest esile vaalade vaatlemine ning parimaks kohaks selleks peaksin Fowlers Bay´d.

Pilt: Fowlers Bay, erakogu

Austraallased ehk aussid kasutavad palju slängi, jaga mõni vahva sõna ja väljend, mille oled kasutusse võtnud ja mida oleks hea teada?

Elementaarsed asjad: barbie – grill; thongs – varbavaheplätud; esky – külmakast; stubby – 375ml õllepurk; tucker – toit; smoko – paus tööl; tea – õhtusöök. Vestluses sageli kasutatavad: G´day, mate – siin on kõik kõigi sõbrad. Inimese eesnime kasutamine vestluses on sage ning kui seda ei tea, siis “mate” sobib kõikide lünkade täitmiseks. Good on ya, mate! – Hea töö! Õnnitlused! Bob´s your uncle! – Kõik läheb hästi/ja nii ongi, That´s a ripper! – See oli lahe! I reckon – ma arvan, No worries/No drama/Too easy/She´ll be right – väljendavad austraallaste muretut suhtumist ja sobivad igas olukorras, Hooroo – head aega. Kui keegi aga närvi ajab, võib teda sõimata kasutades järgmisi värvikaid väljendeid: galah – papagoi liik; wombat – vombat; mung bean – munguba.

Mis on austraalia ühiskonnale eriti iseloomulik ja sulle meelepärane?

Austraaliat iseloomustab selline muretu “no worries” mentaliteet – kõik saab korda ning pole mõtet liigselt muretseda. Kohati kaldutakse küll teise äärmusesse ning lepitakse kõigega, selle asemel, et veidi parema tulemuse nimel veidigi pingutada. Eestlasena oli see mõtteviis alguses äärmiselt võõras, kuid tegelikult omamoodi ka värskendav. Usun, et tõde on seal kusagil vahepeal – tuleb ära tunda hetked või olukorrad, kus tasub pingutada ning momendid, kus tasub asjadel minna lasta ning mitte oma pead liigselt vaevata.

Kas ja millised on olnud sinu kokkupuuted austraalia põlisrahvaste ja nende pärimusega?

Kui ma alguses nägin aborigeene peamiselt ostukeskustes konditsioneeri all istumas või parkides purjutamas, siis reisid Austraalia südamesse, Uluru punase kivi juurde ning Põhjaterritooriumil asuvasse Kakadu rahvusparki, aitasid mul paremini mõista, et need on vaid need õnnetud, kes oma kogukonnast ja põhimõtetest võõrandunud on. Palju on ka neid, kes elavad eraldatud kogukondades ning pühendavad oma pärimuse edasiandmisele ja looduse hoidmisele. Aborigeenid on suurepärane näide sellest, kuidas inimgruppe ühendab usk samadesse lugudesse.

 

Pilt: Cape Le Grand, erakogu

Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas, mille rannajoone pikkus on üle 34 000 kilomeetri. Tuntumad sümbolid on Sidney rahvusooper, tänaseks surnuks kuulutatud üle 2000 km pikkune Suur Vallrahu korallriff, lähimast linnast 450 km kaugusel asuv püha Uluru kivi, kängurud ja koaalad. Austraalia põlisrahvad aborigeenid on seda mandrit asustanud juba 40 000 aastat ning tohutuil sisemaa-aladel (kohalike järgi Outback) on side möödunud iidsete ajastutega endiselt tunnetatav.

Maarja-Eeva viibib Austraalias töö- ja puhkeviisaga juba pea kaks aastat. Selle ajaga on ta poolteist tiiru ümber Austraalia reisinud, sealhulgas kõikides osariikides ja nende pealinnades, põigates vahepeal ka Uus-Meremaale ja Tasmaaniasse. Ta on töötanud roteeruvalt iga kord erinevas asukohas üle riigi ja kolmes – vilja, veini ja puuvillaga tegelevas tööstusharus. Hiljuti alustas ta kahekuulist tööotsa ühes veinitehases Margaret River´i piirkonnas, Lääne-Austraalias. Tal on Taani Aarhusi ülikoolist magistrikraad kommunikatsiooni alal ja Tartu Ülikooli bakalaureusekraad samuti kommunikatsiooni alal.

Maarja-Eevaga vestles Kerttu Sarapuu, Tilk.bio blogi kaasautor, vabakutseline kirjutaja ja jurist, loodus- ja mägimatkaja, tervikliku, teadliku ja jätkusuutliku elustiili huviline.

Klientide lemmikud