{"id":57616,"date":"2021-09-20T00:46:29","date_gmt":"2021-09-19T21:46:29","guid":{"rendered":"https:\/\/tilk.bio\/tilk-lab-muusa-heidi-park-julge-mitmekulgne-ja-ettevotlik\/"},"modified":"2024-01-04T13:32:37","modified_gmt":"2024-01-04T11:32:37","slug":"tilk-lab-muusa-heidi-park-julge-mitmekulgne-ja-ettevotlik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tilk.bio\/et\/tilk-lab-muusa-heidi-park-julge-mitmekulgne-ja-ettevotlik\/","title":{"rendered":"tilk! Lab muusa – Heidi Park, julge, mitmek\u00fclgne ja ettev\u00f5tlik!"},"content":{"rendered":"

Ettev\u00f5tja ja pagar <\/span><\/i>Heidi Park <\/i><\/b>on inspireeriv naine, seda t\u00f5esti igas m\u00f5ttes. Ta on t\u00f5eliseks eeskujuks oma s\u00fcdame ja soovi j\u00e4rgimisel.\u00a0<\/span><\/i><\/p>\n

Tema otsus j\u00e4tta maha oma edukas karj\u00e4\u00e4r Ameerika Rannavalves ning p\u00fc\u00fcelda oma unistuse poole saada pagariks on inspireeriv. Seej\u00e4rel tegi ta ka teise hulljulge sammu, v\u00f5ttis oma kohvrid ja kolis Ameerika unelmast p\u00f5hjamaisesse ja tundmatusse Eestisse. Peale selliseid suuri elumuutuseid v\u00f5ttis ta ette juba j\u00e4rgmise v\u00e4ljakutse. Ta alustas oma \u00e4riga t\u00e4iesti uues keele- ja kultuuriruumis. Juba see tegu \u00fcksigi ise tundub p\u00f6\u00f6raselt julge, arvestades, et \u00e4ri alustamine n\u00f5uab ka tuttavas keskkonnas karismat ja tahet. Heidi eesm\u00e4rgiks oli leida parimad retseptid, mis sobiksid just eestlaste maitsemeeltele. Selleni j\u00f5udmine vajas palju testimist ja katsetamist. V\u00e4geval ja indu t\u00e4is naisel loovusest ja j\u00e4rjepidevusest puudu ei tulnud.\u00a0\u00a0<\/span><\/i><\/p>\n

Kust on Heidi selle s\u00fcdikuse kaasa saanud, mis on teda elus edasi viinud ja kui palju on teda elus m\u00f5jutanud tema Korea juured? Tutvustame teile seda imelist ja inspireerivat naist, kes on tilk! Lab sarja inspiratsiooniallikaks ja muusaks.<\/span><\/i><\/p>\n

\"\"<\/a><\/b><\/p>\n

Valveohvitser 64-meetrise laeva pardal<\/b><\/p>\n

Heidi l\u00f5petas Ameerika \u00dchendriikide Rannavalve Akadeemia aastal 2000 (\u00fcleval pilt l\u00f5petamisest koos president Clintoniga) ning oli Ameerika \u00dchendriikide armees 5 aastat juuniorohvitser. Nende aastate jooksul veetis ta osa ajast laevateki valveohvitserina, mis t\u00e4hendab, et ta oli \u00fcks kaheksast ohvitserist (kokku oli laeval 75 t\u00f6\u00f6tajat) 64-meetrisel laeval (pilt allpool), mille varustuses oli helikopter, kaks v\u00e4ikelaeva ja kaks kuulipildujat. Nendest kaheksast ohvitserist kolm olid naised. Nad olid vastutavad laeva juhtimise eest ning Heidi t\u00f6\u00f6ks laeval oli kindlustada, et tema meeskond oleks korralikult treenitud ja varustatud. Nende missioonideks olid p\u00e4\u00e4steoperatsioonid, kalanduskontroll, kaitsevalmidus ning sisser\u00e4nde ja narkootikumide transpordi t\u00f5kestamine. Ta veetis kaks aastat elades laeval ning reisides m\u00f6\u00f6da Ameerika \u00dchendriikide idarannikut ning Kariibi saari.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/b><\/p>\n

Armeeohvitseri t\u00f6\u00f6st toidu juurde<\/b><\/p>\n

Peale merel veedetud aastaid liikus Heidi edasi Washingtoni. Ta t\u00f6\u00f6tas kolm aastat Rannavalve Riiklikus Juhtimiskeskuses, kus tegi koost\u00f6\u00f6d valitsuse ja s\u00f5jav\u00e4e k\u00f5rgeima taseme t\u00f6\u00f6tajatega. Seal olles m\u00f5istis Heidi, et talle tegelikult ei meeldi istuda kontoris mitme suure ekraani taga PowerPointi esitlusi ette valmistades. Sel ajal hakkas tal sisimas tekkima k\u00fcsimus, kas ta peaks ikka Rannavalves t\u00f6\u00f6tama. See oli k\u00fcll kindel t\u00f6\u00f6koht ning tal olid suurep\u00e4rased v\u00e4ljavaated teha edukat karj\u00e4\u00e4ri, kuid see ei olnud tema s\u00fcdamesoov.\u00a0<\/span><\/p>\n

Heidi tahtis proovida midagi muud. Vabadel p\u00e4evadel hakkas ta k\u00e4ima vabatahtlikuna DC Central Kitchen\u2019is – see oli koht, kus valmistati s\u00fc\u00fca sadadele kodututele, kes linnat\u00e4navatel elasid. Heidi veetis iga p\u00e4ev aega vabatahtlikuna s\u00fc\u00fca tehes ning hakkas ootama vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d rohkem kui oma igap\u00e4evast palgat\u00f6\u00f6d Rannavalves. Sellest aru saades j\u00f5udis ta arusaamisel, et peab oma s\u00fcdant j\u00e4rgima. Seet\u00f5ttu tuli ta Rannavalvest \u00e4ra ning esitas taotluse osalemaks Ameerika \u00dchendriikide parima kulinaariakooli kondiitri- ja k\u00fcpsetamise programmis.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

S\u00fcdame h\u00e4\u00e4le kuulamine – s\u00f5jav\u00e4est kondiitriks<\/b><\/p>\n

Heidi k\u00e4is kaks aastat Ameerika Kulinaaria Instituudis, mis on k\u00f5rgelt hinnatud kutsekool (pildil allpool) ning kus ta \u00f5ppis kondiitriks. Seal ei \u00f5petatud talle ainult kondiitrit\u00f6\u00f6d, vaid ta sai toidu kohta mitmek\u00fclgse hariduse. Vastupidiselt tema armeet\u00f6\u00f6le oli kondiitri elu p\u00f5nev. Ta osales loengutes toitumise, veini, liha, kala, toidu valmistamise tehnikate, kunsti, men\u00fc\u00fc koostamise, kookide, \u0161okolaadi, leivatoodete ja maiustuste kohta.<\/span><\/p>\n

Peale kooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas Heidi m\u00f5ned aastad kondiitrina erinevates k\u00f5rgelt hinnatud New Yorgi restoranides. See oli hea aeg, sest andis Heidile v\u00f5imaluse teha t\u00f6\u00f6d koos m\u00f5nede parimate ja andekamate kokkadega.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/span><\/p>\n

Ameerikast Eestisse<\/b><\/p>\n

Heidi kolis Eestisse aastal 2008. Nagu paljude teistesse riikidesse kolimiste taga, oli ka selle taga \u00fcks lihtne p\u00f5hjus –\u00a0 armastus. Rannavalve Akadeemias \u00f5ppides tutvus Heidi vahetus\u00f5pilasega Eestist, kellega ta sai aja jooksul s\u00f5braks. New Yorgis elades hakkasid nad aga kohtamas k\u00e4ima, \u00fcks asi viis teiseni… seet\u00f5ttu j\u00f5udis Heidi aastal 2008 kodust kaugele ja v\u00f5\u00f5rasse keskkonda, Tallinna.<\/span><\/p>\n

Heidi \u00fctleb, et aastal 2008 oli Tallinn k\u00fcll v\u00f5luv, kuid pisut tahumatu. Majad, \u00fchistransport ning teed olid halvas seisus. Ei olnud v\u00f5imalik leida teed, mis poleks olnud auklik. Toiduvalik poodides oli limiteeritud. Tal oli oma kookide jaoksi raske leida h\u00e4id vaniljeube. Heidi m\u00e4letab, kuidas talle \u00f6eldi pidevalt, et ta peaks kasutama vaniljesuhkrut. Ta m\u00e4letab ka seda, et ostis Stockmannist v\u00e4ga kallist maap\u00e4hkliv\u00f5id, sest see oli ainuke koht, kust seda \u00fcldse osta sai. Puuviljade ja p\u00e4hklite valik oli kesine. N\u00fc\u00fcd, aastal 2021, on k\u00f5ik muutunud. Kui sa soovid osta v\u00e4rsket kookosp\u00e4hklit v\u00f5i avokaadot, v\u00f5ib neid saada pea igast poest.<\/span><\/p>\n

Enda pagarikoja avamine\u00a0<\/b><\/p>\n

Eestis \u00e4ri alustamine oli Heidi jaoks lihtne, kuna aastal 2009 polnud tema jaoks palju konkurentsi, ei pakutud sedasorti asju, mida tema valmistas – <\/span>brownie\u2019sid<\/span><\/i>, pulgakooke ja <\/span>red velvet<\/span><\/i> kooki. Eestlased pidasid tema kooke liiga magusateks, seet\u00f5ttu \u00f5ppis ta oma retseptides kasutama v\u00e4hem suhkrut ning hakkas suurendama marjade osakaalu. Heidi tabas muudetud retseptidega k\u00fcmnesse ning kohvikud hakkasid tema kooke tellima. Eestlastele tundus k\u00f5ige enam meeldivat just tema <\/span>red velvet <\/span><\/i>kook. See kook on t\u00e4ielik hitt t\u00e4naseni. Heidi kasutab selles tagasihoidlikult magustatud toorjuustu ning lisab kooki ka vaarikaid. See on kindlasti koogi eestindatud versioon ning sellist Ameerikas kusagil ei leia (pilt tema kondiitri\u00e4ri <\/span>red velvet <\/span><\/i>koogist allpool).<\/span><\/p>\n

Heidi enda lemmikk\u00fcpsetis Eestis on saiakesed, mille taskutes on kohupiim. Esialgu ei olnud ta just suur kohupiima f\u00e4nn, kuid ajaga hakkas ta seda armastama, nagu ka Eestis elamist.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/b><\/p>\n

Eestist on saanud kodu<\/b><\/p>\n

Heidi peab praegu Eestit rohkem oma koduks kui Ameerikat. V\u00f5rreldes New Yorgiga on Eestis \u00f5hk puhas ja saastamata. Toorained maitsevad puhtalt. New Yorgis elades p\u00f5des ta igal aastal kroonilist bronhiiti. Peale Eesti kolimist see muutus. Tema kopsud hakkasid puhtamas \u00f5hus paremini t\u00f6\u00f6le ning tema tervis muutus paremaks.<\/span><\/p>\n

Heidi leiab, et \u00fcks asi, mis Eestis \u00e4ri tegemise keeruliseks teeb, on inimeste komme e-kirjadele mitte vastata. Ta on ajaga \u00f5ppinud, et m\u00f5ned eestlased ignoreerivad e-kirju ja k\u00f5nesid, kui nad neile vastata ei soovi. M\u00f5nikord on frustreeriv \u00e4risuhtesse oma aega p\u00fchendada, kui sealt vastutasuks tulemust ei tule. Ameeriklased annavad tavap\u00e4raselt enda poolt vastuse, olenemata, kas edaspidi on oodata koost\u00f6\u00f6d v\u00f5i mitte.<\/span><\/p>\n

Korea juured<\/b><\/p>\n

Heidi pere juured on Koreast. Tema ema on p\u00e4rit saarelt Busani l\u00e4histel ning isa Seoulist. Nad kohtusid Californias ning Heidi s\u00fcndis Ameerikas. K\u00f5igil tema perekonna liikmetel on s\u00f6\u00f6gitegemise peale annet, eriti tema praeguseks lahkunud vanaisal, kes tema perega koos elas. Ta oli kunagi Jaapanis nuudlikokana t\u00f6\u00f6tanud ja\u00a0 seet\u00f5ttu on Heidil soojad m\u00e4lestused vanaisa tehtud <\/span>kalguksu <\/span><\/i>(supp k\u00e4sitsi valmistatud nuudlitega) kohta. T\u00e4nu oma vanaisale oskab Heidi k\u00fcll Korea keelt r\u00e4\u00e4kida, kuid seet\u00f5ttu on tema keelekasutus ka vanamoodne, nagu see oli ka ta vanaisal. Heidi unistab igap\u00e4evaselt oma ema kokkamisest. Heidi ema valmistab parimaid riisiputrusid ja suppe. Heidi isa lemmikhobiks on aga aiandus ja t\u00e4nu sellele kasvasid nende tagaaias alati parimad Korea k\u00f6\u00f6giviljad.\u00a0<\/span><\/p>\n

Nahahooldus Korea kultuuris\u00a0<\/b><\/p>\n

Heidi leiab, et Korea kultuuris ollakse v\u00e4limusest r\u00e4\u00e4kides v\u00e4ga otsekohesed. Kui sa oled natuke kogukam, su nahk on kortsuline v\u00f5i sile, oled l\u00fchike v\u00f5i pikk – sa tead seda kindlasti, sest inimesed \u00fctlevad k\u00f5ike su v\u00e4limuse kohta otse sulle n\u00e4kku (tahad sa seda v\u00f5i ei). Korea inimesed, kes elavad \u00fcmbritsetuna oma kaasmaalastega, on sellise \u201cjulma aususe\u201d t\u00f5ttu v\u00e4ga teadlikud sellest, kuidas teised inimesed neid n\u00e4evad. Heidi arvab, et seet\u00f5ttu on Korea inimesed ka v\u00e4ga huvitatud nahahooldusest.\u00a0<\/span><\/p>\n

Tema ema ning tema ema s\u00f5brad kannavad laia\u00e4\u00e4relisi k\u00fcbaraid, et oma nahka p\u00e4ikese eest kaitsta. Nad k\u00e4ivad tihti ka nahahooldusprotseduuridel ning n\u00e4ole tehakse n\u00f5elravi, mis v\u00f5ib nende n\u00e4onaha v\u00e4limust selle reaalsest vanusest oluliselt nooremaks muuta. Nad kasutavad Koreast p\u00e4rit n\u00e4okreeme, mis aitavad n\u00e4onahka heledamaks ja s\u00e4ravamaks muuta. Nende \u201cmust-have\u201d ilutooteks on n\u00e4omask. <\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/b><\/p>\n

Must k\u00fc\u00fcslauk Korea kultuuris<\/b><\/p>\n

\u00dcles kasvades ei arvanud Heidi, et must k\u00fc\u00fcslauk oleks midagi erilist. See oli lihtsalt alati olemas. Ta v\u00f5rdleb seda sellega, nagu Eestis saab poest osta astelpajumarju. Astelpaju kasutatakse nii toidutegemises kui ka rahvameditsiinis, samamoodi nagu korealased kasutavad musta k\u00fc\u00fcslauku m\u00f5lemas. Eestlased ei m\u00f5tle ilmselt ka astelpajust kuidagi eriliselt. See on tavaline asi, mis on alati vajadusel olemas.<\/span><\/p>\n

Ameerika \u00dchendriikides on olemas suured Korea toidupoed, kust v\u00f5ib leida palju toitusid, mis sisaldavad musta k\u00fc\u00fcslauku, n\u00e4iteks musta k\u00fc\u00fcslaugu sojakaste ning musta k\u00fc\u00fcslaugu sool. Heidi pere ei valmistanud musta k\u00fc\u00fcslauku kodus just tihti, kuna see paneb kodu n\u00e4dalateks tugevalt l\u00f5hnama. On raske magama j\u00e4\u00e4da, kui terve elamine l\u00f5hnab k\u00fc\u00fcslaugu j\u00e4rgi v\u00f5i kooli minna, kui k\u00f5ik su riided selle j\u00e4rele l\u00f5hnavad.<\/span><\/p>\n

Musta k\u00fc\u00fcslauku saab valmistada riisikeetjas, kasutades \u201choia soojas\u201d seadistust. K\u00fc\u00fcslaugu t\u00e4ielikuks karamelliseerumiseks l\u00e4heb umbes kaks n\u00e4dalat. Selle l\u00f5hn ja v\u00fcrtsikus kaovad, j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b magus, pehme ja n\u00e4tske mass. Kui seda toidu koostisosana kasutada taheti, oli tema pere jaoks alati lihtsam seda poest osta kui ise valmistada. Nad kasutasid seda peamiselt dipikastmetes ja marinaadides, et neile anda s\u00fcgavamat maitset ning naturaalset magusust. Korea restoranid m\u00fc\u00fcvad tihtipeale ka musta k\u00fc\u00fcslaugu nuudleid (pilt allpool). <\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/span><\/p>\n

Must k\u00fc\u00fcslauk kui vananemisvastane komponent<\/b><\/p>\n

Korealased s\u00f6\u00f6vad musta k\u00fc\u00fcslauku mitte vaid sellep\u00e4rast, et see on v\u00f5rratult maitsev, kuid ka seet\u00f5ttu, et see aitab vananemise vastu. Korealased leiavad, et selles on toitained, mis aitavad hoida nende kehad terve ja tugevana.<\/span><\/p>\n

Heidi on m\u00e4rganud, et alates tilk! Lab musta k\u00fc\u00fcslaugu kreemide kasutusele v\u00f5tmisest on tema nahk muutunud n\u00e4htavamalt elastsemaks ja tervemaks. Tilk! Lab musta k\u00fc\u00fcslaugu tooted on m\u00f5nusalt looduslikud ning \u00fcllatavalt v\u00e4he \u201ck\u00fc\u00fcslaugused\u201d. Heidi ootab v\u00e4ga, et saaks oma emale ja \u00f5ele Ameerikasse m\u00f5ned tooted proovimiseks saata. Ta arvab, et neile kindlasti meeldivad need v\u00e4ga.\u00a0<\/span><\/p>\n

Vaata ka Heidi kondiitri\u00e4ri lehek\u00fclge aadressil <\/span>https:\/\/kondiiter.ee<\/span><\/a>\u00a0<\/span><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/section>

[vc_custom_heading text=”tilk! Lab tooted” use_theme_fonts=”yes” css=”%7B%22default%22%3A%7B%22margin-bottom%22%3A%220%22%7D%7D”]
Vaata k\u00f5iki tooteid musta k\u00fc\u00fcslauguga<\/span><\/a><\/div><\/div>