Jaana Ojakäär-Kitsing jagab häid nippe laste loovuse avamiseks

Sel korral räägime lastest ja laste loovusest ning jagame nippe, kuidas loovust avastada ja arendada. Sageli kasvame me üles arvamusega, et loovus on ainult teatud priviligeeritute omadus, ja nii surume märkamatult oma loomuomase loovjõu endas alla. See omakorda mõjutab meie tegelike annete ja võimete avanemist, üldist elukvaliteeti ja sisemist rahulolu. Kasvukeskkond ja teadlik lapsevanem mängib väga olulist rolli, et meie lastest sirguksid elurõõmsad ja loovad inimesed, kes oskavad oma südamesoove kuulata. Tilk.bio küsimustele vastas pikaajaline loovuse õpetaja ja temaatiliste raamatute autor Jaana Ojakäär-Kitsing.

Kuidas jõudsid sellise teemani nagu lapsed ja loovus, mis sind tagant tõukas ja inspireeris?

Loovuse teemani jõudsin kümme aastat tagasi, kui õppisin Holistika Instituudis holistilise treeningu enesearenguaastal. See oli aeg, kus tegelesin oma elus ette tulnud kriisidega ning hakkasin uurima ja avastama enda sisemaailma.

Peale äratundmist, et loovus on minu elu üheks keskseks väärtuseks, tegin oma koolitusettevõtte nimega Loovuskohvik. Viisin aastaid läbi loovustubasid ja koolitusi täiskasvanutele, uurisin ja lugesin loovuse teema kohta süvitsi, kogesin ja katsetasin. Nende aastate baasil sündis ka raamat “Loova elu teejuht”. Selleks ajaks oli juba esimene laps sündinud ning teine peagi sündimas. Oma pereelust inspireerituna hakkas huviorbiit liikuma järjest enam laste loovuse teemadele. Õppisin lastejooga õpetajaks ning hakkasin ka lastele loovustubasid läbi viima. Seega olid inspiratsiooniks selle teemani jõudmisel ikka oma lapsed.

Spirit animal, autor: Jaana Ojakäär-Kitsing

Milleks on loovuse arendamine laste kasvatamisel nii oluline?

Kõik me sünnime loovatena ja tegelikult polegi küsimus selles, kuidas loovust õpetada, vaid kuidas saaksime hoida oma kaasasündinud loovust ärkvel ning kuidas see saaks üha rohkem õitsele puhkeda. Me oleme justkui seemnekesed, kellel on sündides juba sees hulga infot selle kohta, mis on meie unikaalne tee, huvid, anded, kirg ehk milliseks “taimeks” oleme kasvamas kui tingimused on soodsad. Eluteel avastame iseennast ja õpime tundma oma lapsi ja seda saame teha läbi kohalolu ja märkamise. Mina näengi laiemas mõistes loovust kui võimet ja teadlikkust luua endale õnnelik elu, mis lähtuks oma annetest ja südamehäälest ning seda oskust on vaja kinnitada juba lapseeas. Ainult sel viisil saame ise ja saab laps luua endale rahuldust pakkuva ja rõõmu täis elu.

Rääkimata muidugi ka loovuse kui võime genereerida midagi uut ja väärtuslikku olulisusest. Kiirete uuenduste ja muutuste ajastul on meil loovust kui tööriista vaja igapäevaelu väljakutsete ja ülesannetega toimetulekuks. Iga uus idee, lahendus ja tegu on loovusprotsessi tulemus, seega ilma loovuseta tegelikult polegi võimalik eksisteerida ja seega pole olemas ka mitte-loovaid inimesi!

Kuidas saab pere kaasa aidata lapse loovuse avanemisele, milline on sinu kogemus?

Minu kindel veendumus on, et parim õpetaja on eeskuju. Kasutades Albert Schweitzeri sõnu: “Eeskuju ei ole peamine viis teisi mõjutada. See on ainus viis.” Kui lapsevanemana, sugulasena, õpetajana, sõbrana oleme ise elukirge täis – loome ja leiutame, avastame ja katsetame, siis õpivad ka lapsed neid väärtusi ja tegevusi hindama. Lihtne viis on näiteks tegeleda oma huvide- ja hobidega laste silme ees ja kui nad soovi avaldavad, siis neid tegevustesse kaasata.

Ülioluline koht on märkamisel. Me ei pea leiutama oma peaga lapsele ideaalset eluplaani, vaid olema kohal ja märkama, millised suunised lapse enda seest tulevad: mis paneb lapse silmad särama, mis talle rõõmu valmistab, mida talle meeldib teha jne. Märkamise tulemusena saame luua sobiva toetava keskkonna ja tingimused, et lapses olev kirg saaks toidetud ning huvid-anded võiksid edasi areneda. Olgu selleks siis koju arendavate mänguasjade või raamatute ostmine; lapse kunstiringi, trenni, robootika töötuppa viimine; sarnaste huvidega inimestega kokku viimine; kodus loovusnurga-töötoa kujundamine, sõpradega mängimine vms.

Ja veel üks toetav tingimus, mida saame lastele luua on VABA AEG. Kurb on tõdeda, et võime kohata juba laste ja noorte läbipõlemist, sest nende elu on liigselt üle kuhjatud igasuguste tegevustega ning puudub jõudeaeg ja vaba mängimise aeg. Just vaba mänguaeg ja isegi kohatised igavushetked on väärtuslikud loovuse allikad, sest just siis võtab laps ise initsiatiivi ja juhirolli ning hakkab endale uusi tegevusi leiutama.

Jaana oma poegadega, foto: Hele-Mai Alamaa

Kui palju on mõistlik last tema valikutes teadlikult suunata?

Ma arvan, et lapsel on tähtis ise vastusteni jõuda, aga täiskasvanud saavad last suunata vastusteni läbi tarkade küsimuste ja peegelduste. Selle asemel, et ise vastuseid ette laduda, tuleb saada osavaks küsijaks, mõnes mõttes nagu coachiks. Loova mõtlemise käivitajaks on ikka küsimused, mis meis uudishimu pisiku äratavad ning iga küsimus loob uusi aknaid-uksi, millest sisse piiluda. Samuti suunavad need last ennast analüüsima, avastama, loovaid lahendusi looma.

Öeldakse, et kool tapab laste loovuse, mida sina sellest väitest arvad?

Kui rääkida loovate ideede ja lahenduste leidmisest, siis võime loovusprotsessi kirjeldada läbi nelja rolli. Alguses oleme avastajad-leiutajad, kes hangivad huvipakkuva valdkonna kohta võimalikult palju infot ja algmaterjali. Siis oleme kunstniku rollis, kes hakkab erinevate kogutud ideedega mängima, neid unikaalsel viisil kokku sobitama ja uusi lahendusi leiutama. Seejärel muutume kohtunikuks, kes siis loodud lahendustest parima ja toimivama välja valib. Ja viimase sammuna oleme justkui head sõdalased, kes oma ideed hakkavad ellu viima ja maailmale tutvustama. Sellest vaatepunktist on kool hea koht, kus saame paljude erinevate valdkondade kohta infot, arendame silmaringi, kogume teadmisi – see kõik on eelduseks ja algmaterjaliks meie loovatele leiutistele ja avastustele.

Olen kindel, et tänapäeval on juba palju avatud meelega õpetajaid, kes kasutavad koostööd ning grupiarutelusid soosivaid meetodeid, annavad tagasisidet toetaval ja edasiviival viisil ning lähtuvad õppijate isikupärast. Ja loodan, et selliseid õpetajaid tuleb järjest juurde.

Kuidas mõjutab nutiseadmete kasutamine laste loovust, kas nende kasutamist peaks piirama?

Usun tasakaalu olulisusse ja äärmuseid ei poolda. Seega ma ei väidaks, et mingi vanuseni peab pingsalt lapsi nutiseadmetest  eemale hoidma. Samas on nutiseadmetesse väga lihtne ära uppuda. Vaatepilt, kus laps põrnitseb tardunud pilguga ekraani ja välisele ei reageeri on päris hirmus. Kui hoolitseda selle eest, et laps mõistliku aja jooksul tegutseb mõne toreda eakohase ja arendava äpiga, siis võib see ju olla täitsa tore vaheldus ja ka loovusele kütet ning inspiratsiooni anda. Seega mõistlikuse piirides ja hooliva pilgu all võib ju aegajalt väikeseid nutimaailma elamusi lubada. Seejuures on vanemal tähtis roll õpetada last selles põhjatus nutimaailmas orienteeruma ja turvaliselt tegutsema, eristama olulist ebaolulisest jne.

Foto: Hele-Mai Alamaa

Kuidas saab laps õppida oma anded ise üles leidma?

Rõõm juhib siin vastusteni. Tegevused, mis valmistavad tõelist sisemist rõõmu peegeldavadki meie andeid. Seega tuleks järgida oma sisetunnet ja investeerida oma aega rohkem sellesse, mis silmad särama paneb.

Lapselt võib küsida näiteks selliseid suunavaid küsimusi:

• Mida tehes tunned, et aeg justkui peatub ja olen tõeliselt tegevuses kohal?
• Mis tegevused sulle kõige rohkem rõõmu valmistavad?
• Mis sul enda arvates väga hästi välja tuleb?
• Mille kohta on teised sulle tunnustavaid sõnu öelnud/sind kiitnud?
• Mis valdkonnas tegutsemisest unistad? Mida tahad väga juurde õppida?
• Kes on sinu eeskujud ja miks just need inimesed, millega nad sulle silma on jäänud?

Jaga palun mõni lihtne praktiline loovharjutus, mida kodus lastega kasutada?

Inspiratsiooni ammutame välismaailmas oma meelte kaudu, seega oluline on maailma märgata erinevate meeltega: mis helisid ma enda ümber kuulen, mida näen, mis erinevaid materjale tunnen jne. Üheks mõnusaks harjutuseks, et väike paus teha, on harjutus nimega “360 kraadi”. Kui seisad kuskil looduskaunis paigas või ka tuttavas kohas, ütle lapsele “360 kraadi!”, see on märguanne, et nüüd tuleb teha aeglaselt täisring, võttes aega, et imetleda kõike mida enda pööramisel märkad. Mida märkad maas, taevas, enda ees? See harjutus aitab hetkeks aja maha võtta, tulla kohale praegusesse hetke ja märgata end ümbritsevat ilu ja elu võlu, koguda inspiratsiooni loomiseks.

Raamatus “Pai lapse loovusele” on palju erinevaid loovharjutusi, kust inspiratsiooni leida laste loovuse toetamiseks – loovmõtlemistehnikatest lastejoogani. Seega kel teema vastu huvi, soovitan raamatut sirvida. Minu enda ühed lemmikud on erinevad loovjoonistamise harjutused. Nende kohta tegime koos Salasõnaga väikese õppevideo, kust ideid saada: 

Eesti looduskosmeetika loovatele inimestele

Oled õpetanud lapsi oma südamelooma kuulama. Kuidas sa enda südamelooma eest hoolt kannad?

Jaa, raamatus “Minu armas südameloom” on tõesti õpetlikke ridu oma südamehääle kuulamiseks. Ma arvan, et mu enda südameloom ongi kõige õnnelikum siis, kui võtan aega oma hobidega tegelemiseks – joonistamiseks, lugemiseks, kirjutamiseks, jalutamiseks. Loominguga tegelemine on mulle endale väga tähtis hobi ning sellest inspireerituna olen aeg-ajalt teinud loovjoonistamise töötubasid. Kui ma loomiseks aega ei võta, siis on oluline eneseväljendamise viis elust justkui puudu ning sisemiselt tekib isegi omamoodi kurbuse ja tühjuse tunne. Kiirel ajal mil ülesandeid on palju, on just loomine parim vahend patareide laadimiseks.

Oluline on pöörata tähelepanu oma soovidele ja vajadustele ning järgida, et kõnniksin ikka oma südame teel, ehk tegeleksin sellega, mis mulle tundub väärtust loov ja õige. Ning aegajalt tuleb end ikka poputada ka, kasvõi kosutava massaaži või mõne ilumeelt laadiva või keha paitava kingitusega.

Jaana on haridusteaduse magister ning toimetanud üle 12 aasta Eesti koolitusmaastikul nii koolituste korraldajana, koolituste turundajana kui koolitajana. Nendesse aastatesse on mahtunud nii töötamine täiskasvanute- kui noortevaldkonna koolitustegevuse toetajana. Paar aastat tagasi, vahetult enne teise poja sündi, omandas Jaana lastejooga õpetaja ameti ja peab laste loovuse jõustamiseks veebilehte LOOVLAPS.ee. Tema sulest on ilmunud kolm raamatut: “Loova elu teejuht,” mis on suunatud täiskasvanutele loovuse avastamiseks ja jõustamiseks, lasteraamat “Minu armas südameloom” ning kõige värskemana “Pai lapse loovusele”, mis on inspiratsiooniraamat laste loovuse toetamiseks. Hobidena on tema ellu kinnistunud armastus joonistamise vastu, samuti köidavad teda idamaised tervisetarkused, sh shindo ja qigongi tervisepraktikad. 

Jaanaga vestles Kerttu Sarapuu, Tilk.bio blogi kaasautor, vabakutseline kirjutaja ja jurist, loodus- ja mägimatkaja, tervikliku, teadliku ja jätkusuutliku elustiili huviline.