Kirglik rändur Carola Madis teeb maailmale tiiru peale
Aga mitmes riigis oled käinud sina? Telenägu ja raadiohääl Carola Madis on avastanud endas tõelise reisipisiku ning seadnud eesmärgiks elu jooksul kõik maailma riigid läbi rännata. Tänaseks on sellest järjest suuremaks kasvanud hobist saamas ettevõtliku noore naise jaoks ka põnev töö. Nimelt tegeleb ta hetkel reisiplatvormi ehitamisega, et luua keskkond, kus reisijad saavad üksteist inspireerida, kogemusi vahetada ja kergemini enda reisiplaane teha.
Carola jagas meile inspiratsiooniks mõned oma reisinipid ja soovitused, võibolla vajad sinagi eesootavaks puhkuste hooajaks uusi ja värskeid ideid.
Mis on sinu peamine motivatsioon reisimiseks ja mitmes riigis oled tänaseks käinud? Nimeta palun oma kolm lemmik sihtkohta?
Tänaseks olen reisinud üle neljandiku maailma riikides, aga eesmärk on käia ära kõikides. Minu peamine reisimise ajend on näha võimalikult palju maailma ja saada uusi kogemusi. Igal maal on talle omane energia, mõnes piisab käia vaid korra või lühikese aja jooksul ja mõnes tahaks jääda käima regulaarselt või pikema aja jooksul. Siiani on mu lemmikud ananassi hooajal Eleuthera saar Bahamal, Itaalia väikesed mägikülad ja nende väheasustatud ümbrused, eriti sügisel kui viigi- ja viinamarjad on küpsed ning Norra maalilised matkarajad. Nende kõikide ühine nimetaja on ilus puutumata loodus ja vähene asustustihedus.
Räägi palun lähemalt nendest Itaalia mägiküladest, kuhu sa soovitaksid minna ja mis sind Eleuthera saare juures köidab?
Üks mu lemmikuid on Ripatransone piirkond ja selle lähiümbrus. Seal on imelised loodusvaated ja paljud kohalikud kasvatavad maitsvaid puu- ja köögivilju. Kõik mis tuleb otse allikast maitseb tunduvalt paremini kui need mis poest ostetud. Visuaalselt on see nagu postkaardilike vaadetega Toskaana aga mitte nii turistirohke.
Eleuthera saar on veel suurest kommertslusest puutumata, kuigi tundub, et ka sinna tahetakse nüüd suur kruiisilaeva sadam teha, kusjuures saare ühe erilisema ranna piirkonda. Kõige enam meeldibki mulle just selle saare puutumatus. Seal on sadu kilomeetreid roosa liivaga ja türkiissinise veega randu ning enamus neist on inimtühjad. Sa võid vabalt alasti ujumas käia ja päevitada ning mitte keegi sind ei tülita. Täielik paradiis. Sinna reisimine on suhteliselt tülikas protsess ning kohapeal poodides on enamasti kehva kvaliteediga limiteeritud toiduvalik, mistõttu on targem osta otse kohalikelt farmeritelt midaiganes nad kasvatavad ja kalameestelt mereande. Kõik reisiks vajalik on targem endal kaasa võtta, aga tänu sellele hoiavad suured inimmassid sealt eemale ja saad nautida privaatsust.
Milline on olnud Sinu seni kõige kaugem reis, kuidas sa seda ette valmistasid ja kas oli reisil ka ootamatusi?
Eestist lennates on distantsi poolest minu kõige kaugem reis Bali saar Indoneesias. Küsisin enne reisi nõu paljudelt sõpradelt, kes olid Balil varem käinud, et vältida turistide piirkondi. Seal on palju imelisi vaiksemaid kohti, mis on mõnusama energiaga kui ülerahvastatud ja populaarsemad paigad. Ükskõik kuhu ma ka ei läheks, pigem eelistan just neid sihtpunkte, mis on võimalikult puutumata. Näiteks selle asemel, et minna nende koskede juurde, mis on turiste täis ja risustatud, käisime Balil paikades, mida teavad vaid kohalikud ja kus polnud peale meie seltskonna mitte ühtegi teist inimest. See võib võtta rohkem aega, et selliseid kohti leida aga see uurismustöö tulemus on kindlasti pingutust väärt. Midagi ootamatut seal ei juhtunud kuna olin enne reisi kõvasti kodutööd teinud.
Mis aitab Sul reisiväsimuse ja ajavahega hästi toime tulla, milliseid nippe kasutad?
Kõige olulisem on minu jaoks mitte lõunauinakuid teha vaid kohe õige ajavööndi kohaselt magama minna ja kui on päeval suur väsimus peal, siis lihtsalt end vägisi üleval hoida, sest muidu ei tule öösel und. Esimesed päevad on rasked aga siis juba läheb lihtsamaks.
Mida Sa pikemate lendude puhul jälgid, et lendamine oleks võimalikult mugav ja sujuv? Kuidas enda heaolu eest lennukipardal hoolitsed?
Kui on järjest mitu pikka lendu, siis ma sageli valin pikema vahemaandumise, et lendude vahel linna peale minna ja sellega lennukiga reisimise osa pisut leevendada. Kaasa võtan tavaliselt palju tervislikke snäkke, sest väga vähesed lennufirmad pakuvad pardal head toitu.
Mis on need olulised asjad, mis on Sul reisipagasis alati kaasas ja miks?
Reisile võtan ainult praktilised asjad. Käsipagasis on mul alati kaasas kaelapadi, silmaklapid, kõrvatropid ja soojad riided lennu jaoks. Annan oma pagasi väga harva hoiule, kuna pakin tavaliselt väga läbimõeldult ja kõik mahub ilusti käsipagasisse ära. Kuna planeerimine on mu üks tugevamaid külgi, siis kõige parem nipp on lihtsalt hästi põhjalikult läbi mõelda mida reisil on vaja. Arvestada kui mitme päeva jagu on sul vaja kasvõi näiteks šampooni. Sama on riietega, arvesta mitu päeva kohal oled ja mida saab mitme päeva jooksul kanda ja mida peab tihti välja vahetama või kas kohapeal on näiteks pesu pesemise võimalused jne. Minu jaoks on see ainuõige viis reisida. Kuna ma ei kanna kontsakingi ega tee meiki, siis loomulikult sellised asjad ei võta üldse mu kotis ruumi, ka see aitab väikse kohvriga reisimisele kaasa.
Reisimise võib tänapäeval ühendada lühiajalise teises riigis töötamisega, et rohkem aimu saada kohalikust kultuurist ja eluolust. Milline on Sinu unistuste riik, kus võiks olla põnev mõnda aega töötada ja elada?
Kui töö jaoks ei ole vaja füüsiliselt kuskil kohal käia, siis arvutist võib töötada ju ükskõik kus ringi reisides ja neid kohti on nii palju kus tahaks pikemalt kohal olla. Tõenäoliselt meeldiks mulle mõnda aega elada kuskil Aasias, näiteks Balil. Mulle imponeeris sealne loodus ja kliima, värske toit, kohalik disain, soe kultuur, soodsad elutingimused ja start up kogukond. See tundus olevat hea koht samameelsete tutvuste loomiseks ja võimalikeks koostööprojektideks. Samas olen avatud uuteks kogemusteks igal pool, kus on minu jaoks see õige vaib.
Kas Sa oled oma reisidel kultuurišokki kogenud ja millised kogemused on sulle tõelise tippelamuse andnud?
Üleüldiselt ei ole ma väga suurt šokki kuskil saanud aga Palestiina oli minu jaoks väga agressiivse energiaga ja ebameeldiv koht. Reisisime sõbrannaga Iisraelis ja Jordaanias ning tundus olevat loogiline ka Palestiinas ära käia kui juba seal kandis olime. Sõitsime sinna Iisraelist rendiautoga ja puutusime kokku hirmuäratavate ja vaenulike inimestega, kaasa arvatud lapsed. Äärmiselt häiriv ja kurvastav kogemus. Sealne inimeste eluolu on nii halb, et nad ei oska isegi inimlikuks jääda. Ütlen seda siira kaastundega. Mulle ei meeldi pikalt kokku puutuda kultuuridega, kus on okei samasse kultuuri või regiooni mitte kuuluvaid inimesi halvasti kohelda või neid petta. Eks see on tegelikult probleem üle maailma, et võõraid ei taheta sama hästi vastu võtta kui omasid. Sama võib tunduda ka neile, kes tahavad end näiteks Eestis sisse seada. Neid tippelamusi on aga reisidel väga palju olnud, mille ühine nimetaja on kvaliteetaeg hea seltskonnaga ja imeline loodus. Just see teebki reisimise minu meelest nii mõnusaks.
Jaga palun mõni ekstreemsem reisikogemus, kuidas selleks valmistusid ja mida põnevat teel kogesid?
Üks ekstreemsemaid kogemusi on Burning Man festivali külastamine Nevada kõrbes USAs. Sa lähed keset suurt kõrbe, kus ei ole enne ega ka pärast seda üritust mitte midagi ja pead arvestama sellega, et sul oleks piisavalt vett ja toitu varuks. Festivalil ei ole midagi müügiks, osalejad peavad iseseisvalt kõik eluks vajaliku kaasa võtma ja end väga hästi ette valmistama nii tormituulteks ja tolmukeeristeks, kõrbekuumuse ja kõrvetava päikesega päevadeks kui ka nullilähedase temperatuuriga öödeks. Esimesel korral sain küll palju juhtnööre aga seda on tegelikult raske ette kujutada kui sa pole seal varem käinud. Teisel aastal oli juba palju lihtsam kuna esimene kogemus seljataga. See maailm mis sinna keset kõrbe nädalaks kerkib on nagu teine dimensioon, soovitan kindlasti ära proovida.
Milliseid viperusi sul reisides on juhtunud ja kuidas need on lahenenud?
Viperused juhtuvad just siis kui reisid nö kõrvalteedel – off the beaten path. Mõned korrad oleme avastanud, et järgmine bensiinijaam on väga kaugel nii edasi kui tagasi minnes kuna kõrvalteedel ei ole ju sellist asustust nagu kiirteede ääres. Õnneks saime kohalikult farmerilt bensiini osta ja pidasime vastu kuni jõudsime taas tsivilisatsiooni. Oleme ka gpsi seadme eksituse tõttu sattunud kruusateedele ja autoga kinni jäänud päikeseloojangul Sequoia (California) rahvuspargis aga õnneks hea juhuse tõttu aitas meid kohalik tuletõrje ülem välja ja tagasi teele.
Kuhu Sa järgmisena plaanid reisida ja miks just sinna?
Lähen peatselt Šotimaale ja Walesi, et siis saaks Briti saarte riigid täielikult oma bucket listist (unistuste nimekiri) maha tõmmata.
Carolaga vestles Kerttu Sarapuu, Tilk.bio blogi kaasautor, vabakutseline kirjutaja ja jurist, loodus- ja mägimatkaja, tervikliku, teadliku ja jätkusuutliku elustiili huviline.
