Ettevõtlik naine, teadlane, neuroloog ja seljakooli looja Riina Vibo: Ma olen veendunud, et seljavalu on nii füüsilise kui vaimse tervise probleem.
Riina, sa oled hariduselt neuroloog ja oled võtnud oma missiooniks Seljakool lehe kaudu aidata inimesi, kes vaevlevad krooniliste seljavaludega. Kuidas sa selleni jõudsid ja mis sind selleks ajendas?
Töötan igapäevaselt tõesti neuroloogina Tartu Ülikooli Kliinikumis ning samuti teadlasena Tartu Ülikoolis. Seljakooli loomisele aitas kaasa kaks peamist põhjust.
Esiteks näen oma igapäevapraktikas väga palju kroonilise seljavaluga inimesi, kelle aitamiseks on küll meditsiinilisi võimalusi, kuid need võimalused on küllalt väikesed. Kroonilise valuga tegelemine on üldiselt komplekssne ja pikaajaline tegevus ning peaks koosnema väga paljudest komponentidest (valuravi, vaimse tervise toetus ja psühholoogiline abi, füsioteraapia, üldiste tervislike eluviiside järgimine, toitumise ja kehakaalu normaliseerimine jpm). On oluline, et patsient oleks selliseks käsitluseks motiveeritud ja ka valmis panustama. Minu teada sarnast kompleksset käsitlust hetkel Eestis kusagil mujal ei pakuta.
Teiseks oluliseks põhjuseks on asjaolu, et olen ise mitmeid aastaid seljavaluga hädas olnud ning suutnud erinevaid võimalusi kasutades tänaseks seljavalust vabaneda. Seetõttu soovingi jagada oma teadmisi ja kogemust kõigile, kes on motiveeritud pingutama valust vaba elu nimel.
Mida Seljakool endast täpsemalt kujutab ja mis tegevusi peamiselt teete? Milliseid praktilisi teadmisi seljavaluga inimesed Seljakooli abil saavad?
Seljakool on oma tegevuse alguses ning vean seda hetkel üksi. Püüan jõudumööda kirjutada ja materjale luua erinevatel teemadel, mis aitavad seljavaluga inimesel leida lahendusi valust vabanemiseks. Armastan öelda nii: „Seljakool annab sulle tööriistad, aga tööle tuleb ise hakata“.
Hetkel on valikus kaks kursust, mida soovijad saavad internetis iseseisvalt läbida.
Pakun ka personaalset nõustamist, mis sobib kindlasti neile, kellel on suur tahe valust vabaneda, aga kes ei oska ise kusagilt alustada või on proovinud erinevaid variante, aga pole edu saavutanud. Nõustamine toimub samuti interneti vahendusel, et teenus oleks kättesaadav kõigile sõltumata nende asukohast.
Kõik soovijad saavad registreeruda siin. Kui on soov küsida lisainformatsiooni, saab saata päringu e-kirjaga aadressile seljaklubi@gmail.com.
Suurematele huvilistele on lisaks olemas ka Facebooki grupp Seljaklubi, kus jagame erinevat infot seljavalu kohta, korraldame väljakutseid ja kõik saavad jagada oma kogemusi. Olete oodatud grupiga liituma siin.
Kas sa oled oma praktikas märganud, et mingid konkreetsed aspektid on sagedad seljavalu põhjustajad? Milised harjumused võivad seljavaluga seotud olla?
Ma olen veendunud, et seljavalu on nii füüsilise kui vaimse tervise probleem. Seljavalu põhjustavad ja süvendavad istuv eluviis, ülekaal ja vähenenud lihasmass, suitsetamine, stress, meeleoluhäired jpm.
Lisaks levib seljavalu kohta palju müüte, mis ei vasta tegelikkusele, aga mis tekitavad inimeses hoiaku, et sellest valust ei olegi võimalik vabaneda. Üks näide on see, kui peres on teisigi seljavaluga hädas olijaid ja seetõttu arvatakse, et tegemist on päriliku probleemi ja seetõttu paratamatusega.
Teine sagedane põhjus on meditsiinilistel kuvamisuuringutel leitud muutuste ületähtsustamine ja kinnismõte, et seetõttu pole võimalik valust vabaneda.
Seljavaluga inimesed on väga erinevad ja seetõttu ei saa väita, et kõigil oleks valule üks põhjus ja ka üks lahendus. Seepärast olengi loonud Seljakooli ning pean eriti oluliseks individuaalset nõustamist, et leida just konkreetsele inimesele sobivaim lahendus.
Mis oleks mõned nipid ja harjumused, mis aitavad seljavaluga võidelda või seda leevendada.
Kõige olulisemaks on kindlasti liikumine. Selg on meie tugisammas ja see peab olema liikumises. Kusjuures oluline on nii üldine liikumine kui selja- ja kõhulihaseid tugevdavate ning lülisamba liikuvust parandavate harjutuste tegemine. Võimlemine tundub paljudele harjumatu ja tüütu kohustus, kuid tegelikult võib isegi vaid mõne harjutuse järjepidev tegemine tulemust anda.
Istuva tööga inimestel on võimalus tööd tehes tagada võimalikult ergonoomiline asend ja kohandada töökohta selliselt, et koormus seljale oleks võimalikult väike. Paljud inimesed ei tule selle peale, et neid võimalusi oma tööandjalt paluda. Ometi on see tervise seisukohalt väga oluline, sest veedame töötades ju suure osa oma päevast. Samuti võiks olla harjumuseks teha ka liikumispause, eriti kui töö on sundasendis.
Nippe ja harjumusi, mida soovitada, on palju. Kutsun kõiki Seljakooli ja Seljaklubisse, kus räägime kõigest lähemalt.
Kas sa saaksid oma praktikast tuua mõned näited, kus inimesed on oma aastatepikkusele või traumadest tingitud seljavalule saanud lahenduse hoolimata tundest, et nad on “lootusetus olukorras”?
Ma arvan, et ma ise olen selle parim näide. Mul ei ole olnud mingit traumat, aga seljavalu on olnud pikalt sedavõrd tugev, et takistas igapäevategevusi, und ja ka sportimist. Valuga tegeledes ei järginud ma mingit kindlat programmi või kava, vaid hakkasin tasapisi muutma oma harjumusi ja järgima nõuandeid, mis lõpuks viisid selleni, et minu selg enam ei valuta.
Lisaks sadade seljavaluga patsientide nõustamise kogemusele pean seda isiklikku kogemust vähemalt sama oluliseks ja usun, et saan paljusid abivajajaid aidata. Kohtumiseni Seljakoolis!
