Laura reisikiri Balilt

Ma tulen Bali saarele esimest korda aastal 2012. Vaatan ajale tagasi, sorin oma vanades märkmetes ja leian oma esimesed muljed Balist, mis sai toona kirja pandud. Need algavad nii:

Bali võtab mind vastu vihma ja sellest tingitud meeletu liikluskaosega. Plaanipärane poolteise-tunnine taksosõit Ubudisse, kulgeb täpselt poole pikemaks, olgugi, et kilomeetreid jääb kahe linna vahele vähem kui 25! Imekitsad teed, mopeetide ja sõidukite rohkus aga muudavad isegi väikeste vahemaade läbimise tundide pikkuseks. Seejuures räägib taksojuht, et tõsiseid õnnetusi juhtub harva, sest üksteise vastu ollakse sõbralikud ning selle asemel, et möödasõitjale vihaselt rusikaga vehkida ja sinna juurde veel signaali keevitada, antakse kaasmaalasele ikka teed. Signaali lastakse küll, kuid pigem seetõttu, et anda endast märku. Tallinna vihastele autojuhtidele, kes tuututavad isegi siis, kui Sa viiekümne alas viiekümnega sõidad ja peenemat masinat ei oma, oleks siit palju õppida.

Balilased on ilmselt ühed maailma kõige heatahtlikumad ja abivalmimad inimesed kogu maal. Vaatamata sellele, et nad on ikkagi maruvaesed, on nende abivalmidus ja tänulikkus lihtsalt uskumatult siiras ja soe.

Neli aastat hiljem on see pilt aga oluliselt muutunud. On tekkinud üsna korralikud liiklusteed ning Ubudisse jõuab kenasti pooleteise tunniga, ka liiklusummikute korral. Signaali lastakse ka, kuid nüüd juba üsna vihaselt, sest Bali on muutunud oluliselt kommertslikumaks ning liiklusesse on sulandunud Lääne inimesed, kes käituvad tihtipeale nagu huligaanid. Ka kohalikud on hakanud seda malli kopeerima. Õnnetusi juhtub oluliselt rohkem ning rolleriga ringi vurades tuleb olla eksta ettevaatlik. Samas rolleriga ringi liikuda tasub, sest nii jõuab igale poole palju kiiremini kohale ja näeb ka oluliselt rohkem. 

Kohalikud tädid tänaval enam väga ei küsi Su nime ega päritolumaad nagu vanasti, aga see-eest on sõbralikkus säilinud. Eriti piirkondades, mis ei ole turistidest üle küllastunud. Samas seda soojust ja siirust on oluliselt vähem kui vanasti., ilmselt seetõttu, et ka paljud turistid ei ole sõbralikud ja nii see ring algab.

Samas on Balil endiselt see seletamtu vibe, mis inimesi siia ikka ja jälle tagasi toob. Ma olen rohkem kohanud neid, kes on siia juba mitmendat korda sattunud, kui neid, kelle jaoks on see esmakordne reis. Müüt räägib, et Bali loodi Jumalate endi poolt. Võib-olla siis tõesti, sest midagi erilist ja imelist hõljub siin Bali saare kohal kindlasti, ega muidu nii palju inimesi osa oma hingest siia ära ei kaotaks..

Järgnevate nädalate jooksul saad osa Laura tegemistest Balil Tilk! Instagrami ja Facebooki vahendusel!

Vaata Laura lugu enese avastamisest siin.