Vahur Tederi 6 kasulikku soovitust meeldejäävaks suusareisiks
Suusahooaeg on peatselt käes ja nüüd on paras hetk hakata seikluslikku mäe- või suusareisi plaanima. Oled sa alles algaja või juba kogenum suusahunt, on mõned asjad, millega tasub nauditava ja turvalise reisikogemuse saamiseks arvestada. Sobiv füüsiline vorm ning hästi valitud ja hooldatud varustus aitavad sul kindlustada meeldejääva elamuse.
Kogenud mäesuusataja ja Nõmme Lumepargi asutaja Vahur Teder jagas meile nõuandeid, kuidas reisiks valmistuda ja kuidas suusareis paremini planeerida.
Kuidas ja mille järgi valida sobivat suusavarustust, kas soovitad endale soetada või rentida? Millele varustuse hoolduses tähelepanu pöörata?
Kui huvi suusatamise vastu on veidigi suurem, siis saapad, kiiver ja prillid peaks kindlasti enda omad olema. Ettevaatust, et mugavuse lõksu langedes liiga suuri saapaid ei osta, mis pärast loksuvad! Muu on esialgu mõistlik rentida. Kui edasi vaadata, siis esmaks soovitan valida selline suusk või laud, mida saad kasutada seal, kus sa kõige rohkem sõidad. Näiteks Eesti oludes lühem nn tundlik suusk või trikisuusk, kui see on põhiline. Päris universaalset suuska ei ole mõtet taga ajada, mingi hetk kui huvi tõsisem, tuleb nagunii kaks või kolm paari vastavalt sõitmise kohale soetada. Varustuse hoolduses on saabaste puhul kindlasti oluline peale kasutamist võimalikult kiire kuivatamine. Lisaks on väga praktiline saapakott, et ei kraabiks saapaid ega autot ära ning oleks mugav neid tassida. Lahtistel saabastel peaks klambrid kinni panema, mis on kõige õrnem koht. Prille tuleb samuti hoolikalt kotis hoida. Suusad ja laud on mõistlik kevadel enne kappi panekut ära määrida.
Fotod erakogu, Vahur Teder (vasakul).
Jaga palun soovitusi hea suusavormi saavutamiseks, millist treeningut ja ettevalmistust soovitad?
Hea füüsilise baasi loomiseks sobivad hästi kõik kestvusalad nagu jooks, rattasõit, hüpped treppidel. See aitab paremini toime tulla ka hapnikupuuduse ja kõrgustega. Selleks, et hästi suusatada, tuleb kasutada lihaseid, mis pigem harva tähelepanu saavad. Ettevalmistuseks on väga sobivad erinevad tasakaalu alad – surf, rulluisk, uisk, murdmaa suusatamine jmt. Vajalikku paindlikkust annavad aga pikad ja sügavad venitused. Täpsemad treenimisjuhised leiab hõlpsasti Youtube kanalist.
Mõistlik on teha algõpe Eestis ja instruktori käe all. Näiteks Austrias viiakse algajad sama väikse mäe peale nagu meil siin olemas. Kui esmased sammud juba omandatud, saab oma esimesel suusareisil nautida suuremaid mägesid ja nii ei tapa ka liigselt füüsist. Korralikult omandatud tehnikaga kulub ka olulisemalt vähem energiat mäel!
Millist sihtkohta soovitad algajale ja millist juba kogenud suusahundile, millised on sinu enda lemmiknõlvad?
Algajatele suusatajatele soovitan otsida vähe rahvastatud laugeid nõlvasid. Sobivad nõlvad on tihti suur probleem, stiil ja suusad on ajas muutunud ning laugete nõlvade puudusega on hädas pea kõik vana Euroopa suusakeskused. Eelmise hooaja põhjal soovitan väga Norrat (Kvitfjell, Hafjell) ja üldse Norra väiksemaid keskusi. Kui natuke reisi organiseerida, minna oma autoga ja võtta seltskonna peale külaliskorter, tuleb see hinnaklassis pea samaväärne kui sõita Põhja Soome, aga Norra mäed on palju-palju uhkemad. Tõsisemad suusahundid teavad juba ise oma kohti. Mulle isiklikult meeldib sihtkohana Euroopast Prantsusmaa ja mujalt maailmast Jaapan.
Kuidas tulla toime kõrgusekartusega ja mida peaks teadma aklimatiseerumisest?
Kõrgusekartusest ülesaamist tuleb harjutada samm-sammult. Kindlasti tasub vältida kõrgemal asuvates suusakeskustes liiga kõrgele minekut. Mägedes tuleks hoida piiri, kus puud veel kasvavad, need aitavad sümptomeid leevendada. Ja siis ennast jälgida ja vaikselt oma piire nihutada. See on tegelikult väga tõsine asi ja kaaslased ei pruugi mõista, miks keegi äkki “lukku” läheb, tuleb olla tähelepanelik ja anda varakult märku kui ebamugavus tekib. Mägedesse tuleb üldse suhtuda suure austusega – kiire ilmastiku muutus ja laviinid on suureks ohuks ning kogemuse puudumisel võib väga rasketesse olukordadesse sattuda.
Mäesuusatamine nõuab head kontsentratsiooni, jaga palun nippe ja soovitusi kuidas kasutada teadlikkust, milliseid tehnikaid ise kasutad ja õpetad?
Konsentratsioon tekib iseenesest, kui kiirus kasvab ja see on isegi sõltuvust tekitav, sest sel ajal oled sa ju teadvel ehk täielikult käesolevas hetkes. Pigem on väljakutse ilmastiku ja ebamugavustega hakkamasaamises, oma emotsioonide märkamises ja juhtimises, et suuta tabada, kas virisemiseks on põhjust. Näiteks kas väikse külma pärast peab kohe paksemalt riidesse panema, kas hommikune väsimus on tujulanguseks piisav põhjus, kas viitsimatus on põhjus jätta mäkke minemata- ja ka vastupidi, millal on mõistlik päev lõpetada, et ka homme oleks võimalik mäele tulla jne. Inimese käsitlus läbi viie keha süsteemi on siin suureks abiks.
Hea on teada ka kuldset reeglit, et sõit läheb sinna, kuhu sa vaatad, st kui viid oma tähelepanu puule või teisele inimesele, siis sa sõidad talle otsa, tuleb vaadata rada neist mööda!
Kas mäespordi juurde käib ka toetav toit-jook, mis aitab suuskade peal kauem vastu pidada?
Toitumise teema on loomulikult väga individuaalne. Oma kogemuse pealt on mul lihtsad reeglid – tugev hommikusöök ei ole nii oluline; korralik lõunasöök on väga oluline; päeva keskel ei tarbi ma alkoholi (õlut); soe vesi, ingveritee ja müslibatoonid on alati seljakotis kaasas. Samas paljudel inimestel on see 180 kraadi teisiti ja neile väga sobiv. Näiteks tean ühte legendaarset Soome suusatajat, kes ei söö kunagu lõunat, kuna ta ei saa ennast pärast sööki enam korralikult käima.
Vahur on sõitnud pikalt nii lumelauda, mäesuuska kui purjelauda, samuti tegeleb ta aktiivselt purjetamisega ja krya hatha joogaga. Ta usub, et lumelaud ja mäesuusk on head hobid terveks eluks, kuna need annavad inimesele mitme nurga alt palju juurde. Igapäevaselt toimetab ta talvel Nõmme Lumepargis ja suvel Nõmme Seikluspargis.
Vahuriga vestles Kerttu Sarapuu, Tilk.bio blogi kaasautor, vabakutseline kirjutaja ja jurist, loodus- ja mägimatkaja, tervikliku, teadliku ja jätkusuutliku elustiili huviline.