Anneli Ohvril inspireerib puhtamat maailma looma

Fotod: Erakogu

Ülemaailmse koristuspäeva World Cleanup Day 2018 kampaania särav ja energiline eestvedaja Anneli Ohvril jagas meile oma kogemust “Teeme ära!” algatuse juures ja praktilisi soovitusi, kuidas me väikeste igapäevaste sammudega puhtama, tervema ning parema maailma loomisele kaasa aidata saame.

Sa oled väikeste pausidega olnud “Teeme ära!” maailmakoristuse kampaania juures juba 10 aastat ning vead täna ülemaailmsest koristuspäeva 2018, millist muutust oled sa märganud inimeste keskkonnateadlikkuses?

Kümne aastaga on märkamatult muutunud palju. Lisaks populaarsetele koristusaktsioonidele ning sallimatuse tõusule prügistajate suhtes on inimesed hakanud näiteks märksa enam kasutama riidekotte, ringi sõitma jalgratastega, riided ja aksessuaarid kui staatuse sümbol pole enam väga teema, teise ringi poodides käiakse maailmavaatelistel, mitte rahakokkuhoidmise eesmärgil. Tarbimisühiskond näitab õnneks selgeid mõranemise märke.

Linnatänavatel ringi vaadates tundub paljudele justkui, et prügi väga ei ole ja mis siin ikka talgu korras koristada, sina tead, et päris nii see ei ole, millega on veel vaja tööd teha, et inimesed “nägijaks” teha?

Prügipimedusel (ingl k trashblindness) on tõesti mitmeid vorme. Toimiva jäätmekäitlussüsteemiga riikides koristatakse prügi linnatänavailt, kuid see ei tähenda, et probleemi pole. Ka see on prügipimedus, kui me ei näe, kui palju me prügi toodame ja me ei tea, mis sellest saab. Praegune tarbimismaht ammendab kiiresti planeedi ressursse, tarbimise tulemusena tekkivat prahti ei suuda me siiani saata ringlusse – see kas põletatakse või ladestatakse prügimägedele, mõlemal juhul oleme ressursid kaotanud. Ka recycling ja upcycling pole veatud, näiteks PET pudelitest tehtud fliiside pesemisel eraldub plastinanoosakesi, mis jõuavad meredesse ja ookenitesse, need jõuavad toiduringi ja uuesti meie toidulauale. Maailmas tehtud testide järgi sisaldavad plastiosakesi poes müüdav joogivesi, sool ja õlu.

Plastik kui materjal on meie ümber olnud alles suhteliselt lühikest aega, kuid juba palju kurja korda saatnud – täna ei räägita enam pelgalt meres hulpivatest hiigel plastisaartest vaid ka selle hirmutavast mõjust meie tervisele. Kas sellele supermaterjalile on üldse head alternatiivi ja kus on probleemi kese?

Plast on mugav materjal – kergesti töödeldav, vastupidav, odav ja kerge. Need on ka põhjused, miks plasti nii massiliselt kasutatakse. Kuid plasti kokkukorjamine ja ümbertöötlemine pole sama jõudsalt järgi tulnud. Plasti ümbertöötlemisel on mitmeid väljakutseid, näiteks plaste on väga erinevaid liike, neid koos on keeruline ümbertöödelda, turul olevad kaubad on tihti segapakend, see tähendab, et pakendi valmistamisel on kasutatud erinevaid materjale, mis teeb selle pakendi taaskasutuse keeruliseks kui mitte võimatuks jne. Keeruline on puhta plasti kättesaamine, tihtipeale on see muu prügiga koos. Me vajame massiliselt toodete ümberdisaini ning korralikku taaskasutussüsteemi loomist.

Kilekott jõudis Eestis massitarbimisse alles 90-ndatel aastatel ja on senini väga enesestmõistetav kaup, mis teeb sellest tootest “killerkoti”?

Kilekott muutub killerkotiks loodusesse sattudes. Kilekott ja laiemalt kõik plasttooted lagunevad looduses väiksemateks tükkideks, mis ahvatlevad ennast sööma nii kalu, linde kui loomi. Miljonid elusolendid surevad iga aasta piinarikkasse surma plastisöömise tagajärjel. Plast ummistab nende maod ja soolestiku ning loomad surevad nälga. On väga südantlõhestav näha linde, kes toidavad oma poegi värviliste plastitükkidega.

Eestis läheb suurem osa prügist põletamisele ja maapinnale enam palju prügi ei ladestata. Kas ikka tasub meil prügi sorteerida, on sellest mingit kasu?

Prügipõletus pole lahendus – see on ressurssidele samuti lõppjaam. Prügi põletades väheneb selle kogus neljandikuni, tekkinud tuhk tuleb ikka kuskile ladestada, samuti mürgine lendtuhk, mida tuleb hoolikalt käidelda. Prügipõletusest saadaval energial on liiga kõrge hind, arvestades kui palju targemat me võinuks selle ressursiga peale hakata. Eesmärk peab meil olema ringmajandus, millel ei ole lekkeid, see tähendab, et meil on tooted kasutuses võimalikult kaua ja eluea lõppedes saab sellest uus tooraine järgmisele tootele, prügi ei tekigi. See on sarnane looduses toimuvale, kus kõik on pidevas ringluses.

Mis puudutab prügi sorteerimist, siis sellest on väga palju kasu. Me kõik võiks võtta eesmärgiks viia sorteerimine tasemele, kus   meil   olmeprügi   ei   tekigi.   Selliselt   oleme   kõik   ressursid saatnud uuele ringile. Sest kõik, mille paneme olmeprügisse, läheb suure tõenäosusega põletusse. Või  ladestusse. Sisuliselt saab prügist prügi just sellel hetkel, kui sa selle olmeprügisse viskad. Sorteeritud jäätmed on aga ressurss.

Milliseid teadlikke tarbimisvalikuid teed täna, jaga palun mõni praktiline nipp mida oled oma elus keskkonnasõbralikuks harjumuseks juurutanud?

Neid väikseid harjumusi on mitmeid – kannan kaasas riidekotti, kompostin toidujäätmeid, ostan riideid teise ringi poodidest ja viin ka enda riideid uuskasutusse, võimalusel liigun ühistranspordiga (muide, Tallinna ühistransport on tõesti hea), puhastamisel kasutan soodat ja äädikat jne.

Kuidas jõuda sinna, et maailm puhtaks jääks ning midagi ka nö rohujuuretasandil muutuks?

Selleks peame kõik ühiselt pingutama – muutma oma isiklikke tarbimisharjumisi, ettevõtted peaksid läbi mõtlema ja ümberdisainima oma tootmisprotsessid, valitsused peaksid toetama vastava seadusandlusega. Kui mingi probleem muutub liiga suureks, siis tekib tunne, et seda peaks keegi teine lahendama. Prügiprobleemi lahendus aga saab alguse meist endist.

“Teeme ära!” puhul on tegemist maailma suurima kodanikualgatusega, kuidas inspireerida inimesi ühise suure eesmärgi nimel koos tegutsema?

Me räägime inimestele oma unistusest puhtast ja prügivabast maailmast ning pealtnäha lihtsast viisist, kuidas seda saavutada. Me kutsume inimesi tegema midagi, mis on jõukohane kõigile– tulema ühel kokkulepitud päeval kõik välja, koristama prügi ja siis rõõmustama puhta ümbruse üle. Teeme Ära liikumine annab inimestele tagasi usu ja lootuse, et ühiselt tegutsedes on siiski kõik võimalik, me saame võtta tuleviku üle otsustamise meie enda kätte.

 

*Anneli Ohvril on turundusspets, oluliste keskkonna- ja sotsiaalprojektide eestvedaja ning koolitaja. Tuntumad tema osalusel algatatud projektid on Teeme Ära, Minu Eesti mõttetalgud, Killerkott tapab, Lase inimene üle tee, Prügihunt ja Superjänes jt. Praegu on Anneli pühendunud maailmakoristuse World Cleanup Day 2018 ettevalmistustele, mis toimub 15. septembril ning millest võtab osa vähemalt 130 riiki. Ühise koristuspäeva mõte on koristada päeva jooksul võimalikult palju prügi, et maailm puhtamaks saaks.

Anneliga vestles Kerttu Sarapuu, Tilk.bio blogi kaasautor, vabakutseline kirjutaja ja jurist, loodus- ja mägimatkaja, tervikliku, teadliku ja jätkusuutliku elustiili huviline.

https://tilk.bio/et/toetame-maailmakoristuskampaania-world-cleanup-day-labiviimist/