Grimmikunstnik Kaire Hendrikson teeb oma profikäega näod tuttavaks ja vastupidi

Nii nagu kevad toob värvid ja suure muutuse, saab värvikust, kontraste ja uut luua grimmipintsliga. Sellega võib teha lausa visuaalset imet – muuta inimest vanemaks, nooremaks, surnuks, elavaks, säravaks, teinekord hoopis tundmatuseni transformeerida. Grimmikunsti põnev maailm pakub palju mängumaad ja loomingulisi väljendusvõimalusi nii teatris, teles, filmis kui ka igapäeva elus.

Oma tööst räägib meile vabakutseline grimmeerija Kaire Hendrikson, kes enamus aega töötab filmide peal, kuid vahelduseks teeb suuri teleprojekte nagu “Su nägu kõlab tuttavalt” jt, reklaame, fotosessioone ja võtab vastu erakliente, kelle hulgas on ka mitmed tuntud Eesti artistid.

Grimmeerimine on omaette kunstivorm ja selle ampluaa lai – teater, tele, film jm, kuidas sellise ande endas avastasid ja mis inspireeris pintslid haarama?

Alustasin selles valdkonnas ühes produktsiooni firmas assistendina töötades – organiseerisin kontori tööd, valmistasin ette ja organiseerisin võtteid, tegin castingut. Võtetel käis meil tihti grimmi tegemas Linnateatri vanemgrimmeerija Anu Konze, kellega meil kohe hea klapp tekkis. Nuuskisin Anu töövahendites ja uurisin tema käest igasugust grimmi alast infot. Üks hetk Anu ütles, et kuule mine Grimmikooli! Läksingi. Ja kohe peale kooli panin eelmise ameti maha ja suundusin esmalt tööle Linnateatrisse. 

Foto: Su nägu kõlab tuttavalt backstage, Erakogu

Kuidas teha head grimmeeringut, nii igapäevasemat kui jõulisemat, mis on need kuldreeglid?          

Minu kuldreegel igapäevajumestuses on  – mida vähem seda parem ehk selline “nähtamatu” meik. Üldist soovitust on väga keeruline anda, sest see on niivõrd personaalne, mis kellele sobib ja kes kui palju välja kannab. Lava- ja filmigrimmi puhul oleneb kõik karakterist, keda lood ja mis on antud projekti üldine vorm.

Lisaks jumestusele, hõlmab grimm parukaid, vuntse, peakatteid jmt, nõudes grimmeerijalt mitmeid erioskuseid. Mida oled pidanud juurde õppima ja kui suur osa on koostööl loomingulise tiimiga?

Grimmikool annab väga hea lähtepunkti, kust alustada. Edasine ongi üks igapäevane õppimine ja katsetamine. Iga uue projektiga tulevad uued väljakutsed, mille jaoks ennast jälle täiendada tuleb. Kogu aeg on midagi uut juurde õppida. Väga äge on käia väljaspool Eestit koolitustel, kus koos teiste grimeerijatega kogu maailmast asju arutada ja nippe kuulata. Loomingulise tiimiga koostöö on ülioluline. Karakteri loomine ei ole ainult grimm. Tihe koostöö karakteri loomisel toimub rezissööri, näitleja, kostüümikunstniku ja grimeerija vahel, et kõik saaks ühtemoodi aru, kes see karakter on ja milline ta välja peaks nägema.

Foto: Egon Nutter filmis “Põrgu Jaan”, Erakogu

Mis on olnud seni keerukaim väljakutse Sinu töös, mille mõtte või idee teostamine tundus algul võimatu?   

Hetkel töös oleva Soome-Eesti mängufilmi “Helene” grimmid on keerukad. Oli vaja välja mõelda, kuidas saavutada näitleja kerge vananemine imeõhukeste silikoonlisadega ja teha seda kõike nii peenelt, väikselt ja puhtalt, et ka suures plaanis ei oleks näha, kust algab ja lõpeb kunstlisa. Tegemist on eluloofilmiga Soome kunstnikust Helene Schjerfbeck, keda mängib põhjanaabrite 37 aastane tuntud näitleja Laura Birn. Selle grimmi puhul oli eesmärgiks saavutada väga peente vahenditega usutav karakter, mille tegemiseks oli vaja “sculptimist”, vormide valamist ja grimmiproove, et anda osatäitjale vanust kuskil 15 aasta jagu juurde.

Kes on sinu eeskujud, kelle tegemisi profimaastikul jälgid ja milliseid töid imetled?

Mu oma head sõbrad, Anu Konze, Küllikki Pert, Liisi Roht on kõik super ägedad grimmeerijad, kellega koos luua ja kellelt kogu aeg midagi õppida. Anders Bratas Rootsist on väga lahe kuju, oleme teinud koostööd ja võin talle alati helistada, kui vaja mingis grimmiasjas nõu küsida. Euroopas ja maailmas on palju tegijaid, kes mind isiklikult inspireerivad. Imetlen töid, kus on saavutatud usutav karakter, mitte ei hakka silma, et näitlejal on kleebitud nina, põsed jmt. Näiteks Charlize Theroni grimm filmis “Monster” on super – kena naine on muudetud pundunud tegelaseks ja näeb täiesti teistsugune, kuid usutav välja. Kui sa teda ekraanil vaatad, ei saa sa päris täpselt aru, kas tal on mingeid silikoonlisasid pandud või ei, aga tulemus on suurepärane. Kindlasti veel Tilda Swintoni grimm vana mehena filmi “Suspiria” uusversioonis on tipptöö! Ja loomulikult kõik selleaastased Oscari kandidaadid – “Vice”, “Mary Queen of Scots” ja “Border”. Viimasesse modelleeris ja valas ühe peategelase grimmilisad just Anders Bratas, kes aitas teha silikoonlisad ka filmidele “Igitee” ja “Helene”.

Foto: filmist “Maria paradiis”, Erakogu

Milline on Sinu eelistatum meedium, kus töötada ja miks just see? Tutvusta palun lähemalt oma hiljutisi projekte.

Kui ma peaksin ühe valima, oleks see kindlalt film! Aga kuna ei pea, siis naudin vaheldust. Filmielu eeldab, et inimeses on kerge mustlasveri sees, kuna kõigile ei pruugi sobida pidev ringirändamine, öised võtted ja kodust äraolemised. Ägedaid filmiprojekte on olnud palju ja tundub, et järjest ägedamaks läheb –oskusi ja teadmisi tuleb aina juurde. Soome rezissööri Zaida Bergrothi tõestisündinud loo põhjal tehtud ajastufilm “Maria paradiis” pakkus eelmisel suvel rohkelt võimalusi lahedaid karaktereid luua. Samuti oli väga põnev töö täiesti teistsuguse visuaalse lahendusega UK-Eesti-Serbia koostöös valmiv film “Undergods”. Ma armastan rezissöör Chino Moya nägemust ja seda, mis rida ta ajab – see on nii teisest ooperist ja nii super lahe visuaal, et mul tulid liblikad kõhtu juba siis kui mulle seda projekti tuvustati. Oli äge väljakutse, minna üksi Eestist sellise suure filmi peale grimmikunstnikuks ning teha koostööd minu jaoks täiesti uute inimestega ja tundmatus keskkonnas. Juba sellises nii rahvusvahelises tiimis on arendav töötada. Aga ka Veiko Õunpuu Lapimaal üles võetud uues kodumaises vesternis “Viimased” sai lahedate karakteritega mängida. Samas kui oled pikalt kodust eemal filmivõtetel, siis on ka nauditav vahelduseks reklaame, telesaateid ja ilumeike teha.

Foto: Su nägu kõlab tuttavalt, Erakogu

Mis vahe on tehniliselt filmi ja teatrilava grimmil, millised detailid on mõjuva grimmi juures määravad?

Keeruline küsimus kuna see on karakteris kinni ja oleneb puhtalt, mis projektiga tegu. Teatrigrimm ei tähenda alati paksu grimmikihti. Kui tavaliselt on filmigrimm kergem kui teatrigrimm, siis võib samas ka ette tulla paksu grimmi filmis – nii oleneb, mis karakteriga tegu.

Foto: Villu Kangur filmis “Põrgu Jaan”, Erakogu

Millised võimalused on täna selle eriala õppimiseks, kuidas näiteks jumestaja tööst soovi korral grimmikunsti peale üle minna?

Eestis on juba pikalt tegutsenud Grimmikool, kus saab korraga õppida jumestamist, grimmi, eriefekte, soengute, habemete ja parukate tegemist. Ka väljaspool Eestit on täna õppimiseks variante väga palju.

See töö nõuab pikalt jalgade peal seismist, mitmeid sundasendeid ja palju suhtlemist, kuidas Sa ennast vormis hoiad ja mis annab tasakaalu? 

Tasakaalu ja südamerahu annab pere – minu mees ja kaks meganaljakat last. Pärast võtetel ära olemist veedan meelsasti aega lihtsalt oma pere seltsis. Meil on koos väga lõbus. Füüsisega peab muidugi kogu aeg tegelema, et sundasendid endast liiga märku ei hakkaks andma. Minu suur armastus ja keskmesse tooja on jooga. Väga naudin pikki Joogaruumi hommikusi tunde.

Foto: Erakogu

Milliseid vahendeid soovitad kasutada, kui eesmärk on mõneks sündmuseks ennast ise erilisemalt kaunistada?

Esmalt ennast korralikult välja puhata, üks mõnus turgutav mask teha ja väga minimaalselt meikida. Mida aeg edasi, seda vähem ma meigin ennast. Vanad head ja toimivad ilunipid on minu jaoks –  korralik uni, külm vesi, värske õhk, puhas toit, trenn ja hea kosmeetik.

Millised Tilk! tooted on Sinu lemmikud ja miks just need?

Ma armastan seda uut Hold Me kreemdeodoranti. Mega! Olen ammu otsinud head alumiiniumi vaba deodokat aga pole leidnud. See leid on super ja töötab väga hästi. Soovitan soojalt! Ja loomulikult on Spoon Me öökreem mu kauaaegne lemmik, mida ma kasutan nii ööl kui päeval.

Foto: Erakogu 

Kairega vestles Kerttu Sarapuu, Tilk.bio blogi kaasautor, vabakutseline kirjutaja ja jurist, loodus- ja mägimatkaja, tervikliku, teadliku ja jätkusuutliku elustiili huviline.