tilk! Lab muusa – Heidi Park, julge, mitmekülgne ja ettevõtlik!

Ettevõtja ja pagar Heidi Park on inspireeriv naine, seda tõesti igas mõttes. Ta on tõeliseks eeskujuks oma südame ja soovi järgimisel. 

Tema otsus jätta maha oma edukas karjäär Ameerika Rannavalves ning püüelda oma unistuse poole saada pagariks on inspireeriv. Seejärel tegi ta ka teise hulljulge sammu, võttis oma kohvrid ja kolis Ameerika unelmast põhjamaisesse ja tundmatusse Eestisse. Peale selliseid suuri elumuutuseid võttis ta ette juba järgmise väljakutse. Ta alustas oma äriga täiesti uues keele- ja kultuuriruumis. Juba see tegu üksigi ise tundub pööraselt julge, arvestades, et äri alustamine nõuab ka tuttavas keskkonnas karismat ja tahet. Heidi eesmärgiks oli leida parimad retseptid, mis sobiksid just eestlaste maitsemeeltele. Selleni jõudmine vajas palju testimist ja katsetamist. Vägeval ja indu täis naisel loovusest ja järjepidevusest puudu ei tulnud.  

Kust on Heidi selle südikuse kaasa saanud, mis on teda elus edasi viinud ja kui palju on teda elus mõjutanud tema Korea juured? Tutvustame teile seda imelist ja inspireerivat naist, kes on tilk! Lab sarja inspiratsiooniallikaks ja muusaks.

Valveohvitser 64-meetrise laeva pardal

Heidi lõpetas Ameerika Ühendriikide Rannavalve Akadeemia aastal 2000 (üleval pilt lõpetamisest koos president Clintoniga) ning oli Ameerika Ühendriikide armees 5 aastat juuniorohvitser. Nende aastate jooksul veetis ta osa ajast laevateki valveohvitserina, mis tähendab, et ta oli üks kaheksast ohvitserist (kokku oli laeval 75 töötajat) 64-meetrisel laeval (pilt allpool), mille varustuses oli helikopter, kaks väikelaeva ja kaks kuulipildujat. Nendest kaheksast ohvitserist kolm olid naised. Nad olid vastutavad laeva juhtimise eest ning Heidi tööks laeval oli kindlustada, et tema meeskond oleks korralikult treenitud ja varustatud. Nende missioonideks olid päästeoperatsioonid, kalanduskontroll, kaitsevalmidus ning sisserände ja narkootikumide transpordi tõkestamine. Ta veetis kaks aastat elades laeval ning reisides mööda Ameerika Ühendriikide idarannikut ning Kariibi saari.

Armeeohvitseri tööst toidu juurde

Peale merel veedetud aastaid liikus Heidi edasi Washingtoni. Ta töötas kolm aastat Rannavalve Riiklikus Juhtimiskeskuses, kus tegi koostööd valitsuse ja sõjaväe kõrgeima taseme töötajatega. Seal olles mõistis Heidi, et talle tegelikult ei meeldi istuda kontoris mitme suure ekraani taga PowerPointi esitlusi ette valmistades. Sel ajal hakkas tal sisimas tekkima küsimus, kas ta peaks ikka Rannavalves töötama. See oli küll kindel töökoht ning tal olid suurepärased väljavaated teha edukat karjääri, kuid see ei olnud tema südamesoov. 

Heidi tahtis proovida midagi muud. Vabadel päevadel hakkas ta käima vabatahtlikuna DC Central Kitchen’is – see oli koht, kus valmistati süüa sadadele kodututele, kes linnatänavatel elasid. Heidi veetis iga päev aega vabatahtlikuna süüa tehes ning hakkas ootama vabatahtlikku tööd rohkem kui oma igapäevast palgatööd Rannavalves. Sellest aru saades jõudis ta arusaamisel, et peab oma südant järgima. Seetõttu tuli ta Rannavalvest ära ning esitas taotluse osalemaks Ameerika Ühendriikide parima kulinaariakooli kondiitri- ja küpsetamise programmis.  

Südame hääle kuulamine – sõjaväest kondiitriks

Heidi käis kaks aastat Ameerika Kulinaaria Instituudis, mis on kõrgelt hinnatud kutsekool (pildil allpool) ning kus ta õppis kondiitriks. Seal ei õpetatud talle ainult kondiitritööd, vaid ta sai toidu kohta mitmekülgse hariduse. Vastupidiselt tema armeetööle oli kondiitri elu põnev. Ta osales loengutes toitumise, veini, liha, kala, toidu valmistamise tehnikate, kunsti, menüü koostamise, kookide, šokolaadi, leivatoodete ja maiustuste kohta.

Peale kooli lõpetamist töötas Heidi mõned aastad kondiitrina erinevates kõrgelt hinnatud New Yorgi restoranides. See oli hea aeg, sest andis Heidile võimaluse teha tööd koos mõnede parimate ja andekamate kokkadega.

Ameerikast Eestisse

Heidi kolis Eestisse aastal 2008. Nagu paljude teistesse riikidesse kolimiste taga, oli ka selle taga üks lihtne põhjus –  armastus. Rannavalve Akadeemias õppides tutvus Heidi vahetusõpilasega Eestist, kellega ta sai aja jooksul sõbraks. New Yorgis elades hakkasid nad aga kohtamas käima, üks asi viis teiseni… seetõttu jõudis Heidi aastal 2008 kodust kaugele ja võõrasse keskkonda, Tallinna.

Heidi ütleb, et aastal 2008 oli Tallinn küll võluv, kuid pisut tahumatu. Majad, ühistransport ning teed olid halvas seisus. Ei olnud võimalik leida teed, mis poleks olnud auklik. Toiduvalik poodides oli limiteeritud. Tal oli oma kookide jaoksi raske leida häid vaniljeube. Heidi mäletab, kuidas talle öeldi pidevalt, et ta peaks kasutama vaniljesuhkrut. Ta mäletab ka seda, et ostis Stockmannist väga kallist maapähklivõid, sest see oli ainuke koht, kust seda üldse osta sai. Puuviljade ja pähklite valik oli kesine. Nüüd, aastal 2021, on kõik muutunud. Kui sa soovid osta värsket kookospähklit või avokaadot, võib neid saada pea igast poest.

Enda pagarikoja avamine 

Eestis äri alustamine oli Heidi jaoks lihtne, kuna aastal 2009 polnud tema jaoks palju konkurentsi, ei pakutud sedasorti asju, mida tema valmistas – brownie’sid, pulgakooke ja red velvet kooki. Eestlased pidasid tema kooke liiga magusateks, seetõttu õppis ta oma retseptides kasutama vähem suhkrut ning hakkas suurendama marjade osakaalu. Heidi tabas muudetud retseptidega kümnesse ning kohvikud hakkasid tema kooke tellima. Eestlastele tundus kõige enam meeldivat just tema red velvet kook. See kook on täielik hitt tänaseni. Heidi kasutab selles tagasihoidlikult magustatud toorjuustu ning lisab kooki ka vaarikaid. See on kindlasti koogi eestindatud versioon ning sellist Ameerikas kusagil ei leia (pilt tema kondiitriäri red velvet koogist allpool).

Heidi enda lemmikküpsetis Eestis on saiakesed, mille taskutes on kohupiim. Esialgu ei olnud ta just suur kohupiima fänn, kuid ajaga hakkas ta seda armastama, nagu ka Eestis elamist.

Eestist on saanud kodu

Heidi peab praegu Eestit rohkem oma koduks kui Ameerikat. Võrreldes New Yorgiga on Eestis õhk puhas ja saastamata. Toorained maitsevad puhtalt. New Yorgis elades põdes ta igal aastal kroonilist bronhiiti. Peale Eesti kolimist see muutus. Tema kopsud hakkasid puhtamas õhus paremini tööle ning tema tervis muutus paremaks.

Heidi leiab, et üks asi, mis Eestis äri tegemise keeruliseks teeb, on inimeste komme e-kirjadele mitte vastata. Ta on ajaga õppinud, et mõned eestlased ignoreerivad e-kirju ja kõnesid, kui nad neile vastata ei soovi. Mõnikord on frustreeriv ärisuhtesse oma aega pühendada, kui sealt vastutasuks tulemust ei tule. Ameeriklased annavad tavapäraselt enda poolt vastuse, olenemata, kas edaspidi on oodata koostööd või mitte.

Korea juured

Heidi pere juured on Koreast. Tema ema on pärit saarelt Busani lähistel ning isa Seoulist. Nad kohtusid Californias ning Heidi sündis Ameerikas. Kõigil tema perekonna liikmetel on söögitegemise peale annet, eriti tema praeguseks lahkunud vanaisal, kes tema perega koos elas. Ta oli kunagi Jaapanis nuudlikokana töötanud ja  seetõttu on Heidil soojad mälestused vanaisa tehtud kalguksu (supp käsitsi valmistatud nuudlitega) kohta. Tänu oma vanaisale oskab Heidi küll Korea keelt rääkida, kuid seetõttu on tema keelekasutus ka vanamoodne, nagu see oli ka ta vanaisal. Heidi unistab igapäevaselt oma ema kokkamisest. Heidi ema valmistab parimaid riisiputrusid ja suppe. Heidi isa lemmikhobiks on aga aiandus ja tänu sellele kasvasid nende tagaaias alati parimad Korea köögiviljad. 

Nahahooldus Korea kultuuris 

Heidi leiab, et Korea kultuuris ollakse välimusest rääkides väga otsekohesed. Kui sa oled natuke kogukam, su nahk on kortsuline või sile, oled lühike või pikk – sa tead seda kindlasti, sest inimesed ütlevad kõike su välimuse kohta otse sulle näkku (tahad sa seda või ei). Korea inimesed, kes elavad ümbritsetuna oma kaasmaalastega, on sellise “julma aususe” tõttu väga teadlikud sellest, kuidas teised inimesed neid näevad. Heidi arvab, et seetõttu on Korea inimesed ka väga huvitatud nahahooldusest. 

Tema ema ning tema ema sõbrad kannavad laiaäärelisi kübaraid, et oma nahka päikese eest kaitsta. Nad käivad tihti ka nahahooldusprotseduuridel ning näole tehakse nõelravi, mis võib nende näonaha välimust selle reaalsest vanusest oluliselt nooremaks muuta. Nad kasutavad Koreast pärit näokreeme, mis aitavad näonahka heledamaks ja säravamaks muuta. Nende “must-have” ilutooteks on näomask.

Must küüslauk Korea kultuuris

Üles kasvades ei arvanud Heidi, et must küüslauk oleks midagi erilist. See oli lihtsalt alati olemas. Ta võrdleb seda sellega, nagu Eestis saab poest osta astelpajumarju. Astelpaju kasutatakse nii toidutegemises kui ka rahvameditsiinis, samamoodi nagu korealased kasutavad musta küüslauku mõlemas. Eestlased ei mõtle ilmselt ka astelpajust kuidagi eriliselt. See on tavaline asi, mis on alati vajadusel olemas.

Ameerika Ühendriikides on olemas suured Korea toidupoed, kust võib leida palju toitusid, mis sisaldavad musta küüslauku, näiteks musta küüslaugu sojakaste ning musta küüslaugu sool. Heidi pere ei valmistanud musta küüslauku kodus just tihti, kuna see paneb kodu nädalateks tugevalt lõhnama. On raske magama jääda, kui terve elamine lõhnab küüslaugu järgi või kooli minna, kui kõik su riided selle järele lõhnavad.

Musta küüslauku saab valmistada riisikeetjas, kasutades “hoia soojas” seadistust. Küüslaugu täielikuks karamelliseerumiseks läheb umbes kaks nädalat. Selle lõhn ja vürtsikus kaovad, järgi jääb magus, pehme ja nätske mass. Kui seda toidu koostisosana kasutada taheti, oli tema pere jaoks alati lihtsam seda poest osta kui ise valmistada. Nad kasutasid seda peamiselt dipikastmetes ja marinaadides, et neile anda sügavamat maitset ning naturaalset magusust. Korea restoranid müüvad tihtipeale ka musta küüslaugu nuudleid (pilt allpool).

Must küüslauk kui vananemisvastane komponent

Korealased söövad musta küüslauku mitte vaid sellepärast, et see on võrratult maitsev, kuid ka seetõttu, et see aitab vananemise vastu. Korealased leiavad, et selles on toitained, mis aitavad hoida nende kehad terve ja tugevana.

Heidi on märganud, et alates tilk! Lab musta küüslaugu kreemide kasutusele võtmisest on tema nahk muutunud nähtavamalt elastsemaks ja tervemaks. Tilk! Lab musta küüslaugu tooted on mõnusalt looduslikud ning üllatavalt vähe “küüslaugused”. Heidi ootab väga, et saaks oma emale ja õele Ameerikasse mõned tooted proovimiseks saata. Ta arvab, et neile kindlasti meeldivad need väga. 

Vaata ka Heidi kondiitriäri lehekülge aadressil https://kondiiter.ee